Haayre ko e sato men jeyaa

0
1998

Kopperatif Teyaaret noddirteeɗe Ñeeñal Haayre yuɓɓinii ñalɗi wejo tuggi 16 haa haa 19 suwee 2013 to Faawru Jaatiiji Ngenndi e gardagol Mekfuula Mint Hameyaada, gardiiɗo njuɓɓudi ndii. Wejo ngoo hollirii kala ko aadee waawnoo gollaade to bannge haayre haa teeŋti e ummoraade e diiwanuuji 4 gonɗi to bannge rewo leydi ndii : Shingiti, Wadaan, Walaata e Tishit.

Nokku heen fof ɓe kollirii natal jumaa mum ena waɗaa e alluwal, ɓe feeñnini mbaydi mahdi ndii ko jiidaa e ñeeñe goɗɗe ŋarɗuɗe. Caggal ɗum, ɓe kolliri geɗe teddungal ɗe koɗo walla garɗo heewi ɓadtineede to bannge rewo : tamarooje, ɗi siilaaji ceertuɗi, ataaye e kosam gelooɗi ngonɗam e karaŋuuji walla e ɓirduɗe.

Ɓe mbaɗtondirii ko konngol Muktaar wul Daddah haalnoo e hitaande 1957 nde ari Attaar, gila wonaani tawo kalifu gadano alaa ko haali wonde hooreeji leydi. Konngol ngol winndaa ko e damal naatirde wuro. Mi ɓamta : “Ɗoo, ɗo ngon-mi e hakkunde mon, onon kala, onon yettinɓe mi ɗo njettii-mi hannde ɗoo, mboɗo yetta on. Nguuɗoo ngalu, ndi mbaydi ndowrowri, ko duɗal tippondiral miijooji luggi e darnde saasnde, ko duɗal ƴellitaare njulaagu e gannde toowɗe”.  Ndeeɗoo fedde noon anndinii wonde haayre jeyaa ko e sato men, ena foti huutoreede walla naftoreede no leggal nii walla no kuɗol nii.

Gelongal Fuuta lollirɗo, Njaay Saydu Aamadu