Jabet fannu 2 (diabète type 2)

0
1779
sante-5-aliments-contre-le-diabete.jpg

 

E alluwal ɓennungal ngal, mi wiyiino wonnde ɓeen wonnduɓe e jabet fannu 1, ɓalli mum en in ŋakki insulin sabu baggol mum en memeede. Kono  wonnduɓe e jabet fannu 2, baggi mum en ina peewna insulin, kono tan keeweendi dihal kal yonataa e huuɓnude ko ɓanndu nduu ina fota soklude.

 

E alluwal ɓennungal ngal, mi wiyiino wonnde ɓeen wonnduɓe e jabet fannu 1, ɓalli mum en in ŋakki insulin sabu baggol mum en memeede. Kono  wonnduɓe e jabet fannu 2, baggi mum en ina peewna insulin, kono tan keeweendi dihal kal yonataa e huuɓnude ko ɓanndu nduu ina fota soklude.

Walla kadi hay sinno aɗam yoni to batte keeweendi majjam, ɗam wonndaani e semmbe waawde yettinde suukara e nder terɗe ɓanndu. Eɗii sifaaji ɗiɗi kala, suukara neɗɗo oo ñaami kala heddoto ko e nder ƴiiƴam, o yettoytaako nder terɗe ɓanndu.

E aduna hee fof, wonnduɓe e jabet fannu 2 ɓuri e heewde en wonnduɓe jabet fannu 1. E jamanuuji ndeen, jabet fannu 2 heewnoo yiyeede ko e yimɓe heewɓe duuɓi. Kono tan e jamanuuji battindiiɗi ɗii, o waɗtii memde hay sukaaɓe tokosɓe walla  sagataaɓe.

Ɓanndu ina sooma ñawu jabet duuɓi jonɗi tawa maale mum peeñaani. E oon dumunna fof, tawata ko suukara ina joowoo e nder ƴiiƴam ina bonnira seeɗa seeɗa nduun ɓanndu. Ko ɗuum waɗi, heewɓe e yimɓe nde tintata ina gonndi e ñawu nguu, tawata ko ngu woɗɗi e bonannde.

Mi wiyiino e alluwal ɓennungal ngal, wonnde ɓeen wonduɓe e jabet fannu 1 ina cokli waɗteede Insulin e kala ñalawma, so ɗuum alaa nguurndam maɓɓe laatotaako. Kono heewɓe e wonduɓe e jabet fannu 2 oo ina nguura tawa ɓeydaaka kaal dihal. Won heen e maɓɓe kadi mbaawataa eeltude ñawu nguu so wonaa ɓe ɓeyde dihal insulin kal, wondude e poɗɗe jareteeɗe, wondude kadi e duumaade e ñameele celluɗe, e kadi e softinde ɓalli maɓɓe.

Kala hitaande wonduɓe e ñawu jabet fannu 2 ina ɓeydoo heewde e nder aduna oo. Ko saabii gargol ñawu jabet fannu 2 e neɗɗo anndaaka tawo haa tigirigi. Ko e wiɗto wonaa ngam anndude ɗuum.

Kono tan feccaaka sikke, wonde won geɗe ganndaaɗe  ballitooje ñawu nguu. E majje ina sifee ɗe limtat-mi ɗee:

• Ɓanndu heewndu (ɓuɗtitgol pakitngol),

• Ñameele ɗe cellaani (haa teeŋti noon e ñameele belɗe keewɗe suukara),

• Ngaameela ɓurtuka (ɓanndu ndu dillataa),

• Jiidigal (jabet fannu 2 ina ronee)

• Jeyeede e won e leƴƴi (won e leƴƴi yimɓe ɓuri waawde heɓde jabet fannu 2)

• Nayeewu (keewgol duuɓi)

• Cowagol (debbo reedu ina farwi, jabet ina waawi gaañde cukalel ngel o saawi ngel)

E geɗe ɗe limtu-mi ɗee, keewɗe heen njowitii ko e fannuuji nguurndam. Hono no mbiynoo-mi e alluwal ngardin-mi deftere ndee, nguurndam men wayliima no feewi. Hannde en ngabbitiima e nokkuuji teeru, jahli men ustiima, sabu njolaten ko e otooji. Mbaadi ñaameele men wayliima. Ko heewi e nguura men hannde jiggaa ko caggal leydi. Ɗiin fanuuji ngurndam fof mbewni ɓalli men, udditani ɗi jabet e ñawbuuli goɗɗi ɗi en ganndaano.

Tesko-ɗen

• Hannde e Aduna oo, wonnduɓe e jabet fannu 2 ɓuri heewde  e wondube e jabet 1.

• Jabet fannu 2 ina heɓtoo e mawngu e cukaagu fof

• Neɗɗo ina sooma Jabet fannu 2 e nder ɓanndu mum duuɓi keewɗi tawa male mum peeñaani.

• Ina jeya ko ina wallita jabet : ɓuttitgol pakitngol, ñameele belɗe keewɗe suukara, ɓanndu ndu dillataa e duuɓi keewɗi (manngu).

Doktoor Al Huseyni Sal