Ɗanle nder weeyo

0
1663

Ko ñalnde 20 sulyee 1969 koyɗol mawngol laatinoo goonga, Ameriknaaɓe ɗiɗo, hono Neil Amstrong e Edwin Aldrin mbinndi e daartol winndere nde kewu mo yaawataa yejjiteede. Oon ñalawma ko teskinɗo sibu, so en teyii mbiyen wonde ɗum hirjinii aadee, hokkii ɗum softeende jokkude golle ganndal ngam faamde e eeltude sato mum, sato ɓalliingo e woɗɗungo fof, ɓurngo mawnude e ɓurngo famɗude kala, ɓurngo faaɗde e ɓurngo yaajde kala.

Aadee jooɗiima ko juuti ina sikka wonde ko leydi men ndi woni wuddu tago, ina sikka wonde naange e koode fof ko kam en taarotoo leydi. Ɓooyaani ko nganndu-ɗen leydi men ndi ko geɗel tokosel, tokoñillel e nder weeyo ngo miijo aadee waawaa huɓindaade, hakke mawnugol mum, hakke pamɗugol kadi geɗe mum. Ko heen nganndu-ɗen wonde naange men nge ko hoodere. Koode ɗe, gaa gaa naange men nge, ina ngoɗɗi leydi men ndi no feewi : ɓurɗe ɓallaade en ɗe hakkunde mum en e naange ina wona 40 000 miliyaar kiloomeeteer. Faru (galaxie) mo ngon-ɗen e mum o, ina waɗi ko ina wona 100 miliyaar hoodere (naange). Annoore ina waawi dogde 100 000 hitaande gaynaani njuuteendi faru men o ; nde doga ko ɓuri 10 000 hitaande nde gaynaani tekkeendi makko. Ƴeewaa noon, annoore ina doga, e nder leƴƴannde wootere fotde 300 000 km (woni miliyaar e capanɗe jeetati miliyoŋ kiloomeeteer e nder waktu gooto) !

Ganndal tago, ɗum noon ganndal leydi men ndi e lewru waɗii daawe mawɗe ummaade 1957 feewde jooni, ɗum ko sabu ko wiyetee satelitaaji  (ko mbiyaten fiisee ko) taarotooɗi leydi. Kaɓirɗe gonɗe e ɗiin satelitaaji ina nelda leydi kabaruuji keewɗi jowitiiɗi e ganndal ngal nafoore mum alaa ɗo haaɗi.  Nii woni ina anndaa wonde lewru yowitii ko e leydi, ɗum firti ko lewru rewi tan ko e leydi ina taaroo ɗum, hono no leydi ndi e hoore mum taarortoo naange nii. Nder balɗe 27 e waktuuji 7 e hojomaaji 43 fof lewru ina arta ɗo tolninoo e weeyo (leydi kam ne firlotoo naange ko e nder balɗe 365 e waktuuji 6) ; kono noon lewru maayrata ko balɗe 29 e feccere. Yolnde hakkunde leydi e lewru ina millee e 384 454 km. Tekkeendi lewru ina wona kam ne 3 490 km. Tekkeendi leydi men ndi ko hedde 12 800 km. Leydi ina sowoo lewru, to bannge mawnugol fotde laabi 50. Ina sikkaa maale ndiyam nani toon. Kala nokku gonɗo e lewru ina yiya naange (wona e ñalawma) balɗe 14 e feccere, wona ko foti noon e nder niɓɓere (jamma). Ñalawma toon ina wuli haa ɓurti (alaa ko faddotoo cereeli naange), jammaaji mum ina jaangi haa ɓurti (fotde -150°C). Ko ɗum tagi yahooɓe toon ɓe ina njogii comci keeriiɗi ɓoornotoo. Jamɗe biyeteeɗe koymet (Alimiñoom) e njamndi ɓaleeri, kalsiyoom e mañesiyoom e tentaan ina tawee toon. Nduufdi lewru jogii ko sifaa ceenal leppungal.

Ɗum noon 20 sulyee 1969 ko ñalngu mawngu wonande winndere ndee kala, ko ñalngu poolgu neɗɗo e hare ganndal, kono kadi ko ñalnde heen Amerik daɗtii Dental Sowiyet (Riisi) e fannu weeyiyankaagal.

Danndu mawndu hakkunde ɗee leyɗe ɗiɗi ngam « laamaade » weeyo wonaa ñalnde heen fuɗɗii : ndu fuɗɗii ko caggal ñifgol jeyli hare adunankoore ɗiɗmere (39-45).