Hol ɓe ɓowɗi ɓuri horsinde

0
3289

Hol no neɗɗo waɗata haa ɓowɗi mbaasaa ŋatde ɗum ? Ɗuum ina aaɓnoo ? Mi anndaa. Kono won winndannde wootere min njiytani on e internet, ina moƴƴi taron ɗum. Nde saaktaa ko gila 23 sulyee 2013. Winndi nde ko biyeteeɗo Jean-Marc Dupuis. Tiitoonde mayre ko : “Ɓowɗi : reentaade ŋate ɓowɗi no neworii” (Moustiques : évitez les piqûres naturellement).

Hol no neɗɗo waɗata haa ɓowɗi mbaasaa ŋatde ɗum ? Ɗuum ina aaɓnoo ? Mi anndaa. Kono won winndannde wootere min njiytani on e internet, ina moƴƴi taron ɗum. Nde saaktaa ko gila 23 sulyee 2013. Winndi nde ko biyeteeɗo Jean-Marc Dupuis. Tiitoonde mayre ko : “Ɓowɗi : reentaade ŋate ɓowɗi no neworii” (Moustiques : évitez les piqûres naturellement).

Winndannde ndee boom wonaa peeje deentorɗe ɓowɗi ɓuri juutnaade, nde ɓuri hollitde ko anndinde yimɓe geɗe guurtooje ɓowɗi e neɗɗo.

Nde fuɗɗorii ko naamnal : Aɗa jeyaa e yimɓe ɓe ɓowɗi ŋatataa ? So tawii ko heen njeye-ɗaa, soklaani ko aɗa tara ɓataake am hannde oo (woni winndannde ndee).

Ɓataake am hannde oo huccitinaa ko e 20% (joyaɓal) yimɓe booraaɓe, ɓe ɓowɗi idotoo fof ŋatde, ɓe kolɓuli mum en mbattinta ɓuutde e ɗii jammaaji belɗi ndunngu, kamɓe fof e huutoraade denndaangal geɗe diiwooje ɓowɗi. Ɓowɗi ina ngoowta geɗe kaɓtortee ɗee, nattooje nafde so ɓooyii huutoreede, sibu majje « waasde tuugaade e doosɗe koninkaagu, so anndude gaño mum ».

So a yiɗii ruppaade kunuɗe ɓowɗi, maa nganndaa tawo hol addani won e yimɓe ɓurde heddiiɓe ɓee safde e kunuɗe ɓowɗi. Ɗuum suwaa tawo siirde. Ina siiri kam, ɓowɗi ina ɓeydoo horsinde kala jarɗo « biyeer » (edda sanngara gooto).

Ɓowɗi ŋatirta en ko ina njiyloo nguura. Ɗi njiylotoo ko huunde ina e ƴiiƴam men ina wiyee porteyiin (protéine). Gooto fof ina jogii porteyiin mum keeriiɗo jahdoowo e fedde ƴiiƴam mum. So tawii ƴiiƴam maa ko fedde “O”, aan a booraama, ko ndee fedde fof ɗi ɓuri yiɗde. Rewi heen ko fedde “A”. So tawii ƴiiƴam maa ko fedde “B”, aan, ko maa ɗi ndonka dañde heddiiɓe ɓee.

En kaaliino, ɓoyɗi njiytirta yimɓe ko gaas karbonik jaltoowo e poofooli mum en oo. Eɗi mbaawi yiytirde noon neɗɗo walla jawdi tawa 50 meeteer ina woni hakkunde majji e mum. Ɗi njiytirta ɗum ko husure wootere ina woni e hunuko majji. Ɓurɗo mawnude foofaandu fof, ɓurata yaawde yiyteede, sibu ɓuri waawde yaltinde gaas karbonik.

Joom en ɓalli en, walla yimɓe dillooɓe no feewi ina poti ɓurde suuraade. Sukaaɓe ɓuri famɗude ko piɗetee e mawɓe (kamɓe ɓuri famɗude teewu : ɗum addi ɗuma !).

Ɓowɗi ina njiytira kullon kadi huunde wiyeteende asid laktik (acide lactique), woni asid kocceejo, walla uuree (urée) : huunde rokkoore taare uurngol mum ngol), walla amoñak… Ɗee geɗe njaltidta ko e warñeende. On paamii ? Ko ɗuum waɗi dillooɓe walla faawnguɓe walla ɓe ɓalli mum en ɓuri wulde, ɓeen fof ɓuri waawde fiɗeede ɓowɗi. Ɓuftagol ina usta ɗii keneeli, waɗde … njokkitee.

Ina fuuyi kadi, kono nganndee wonaa uurngol tan ɓowɗi njiytirta ɓe piɗata ɓee : ɓowɗi ina njogii gite, ina njiya. So a ɓoorniima comci jiytiniiɗi ko wayi no ɓaleeji walla boɗeeji ndeen ɗi ɓurata yaawde yiyde ma (oɗon mbaawi hoolkisaade).

Ko noon kadi teskoraa wonde debo-deedi en ina pooɗa ɓowɗi no feewi. Waɗi noon, e wiyde annduɓe, ko ɓalli maɓɓe ɓuri waawde yaltinde gaas karbonik, kadi ɓalli maɓɓe ɓuri wulde seeɗa (ɗuum ne kadi ina jeyaa heen, ɓowɗi ɓuri yiɗde ko nguleeki).

Ɓowɗi ina korsini nokkuuji ɓalndu ɓurɗi heewde bakteriiji. E ɓalndu neɗɗo, ɗiin nokkuuji ko kolɓuli e koyɗe (ɗuum ne kadi eɗen nganndi).

Nganndon noon fotde 3000 eddaaji ɓowɗi ina ngoodi.

Kono eɗen ɗaminii tan, kabaaru ndokkuno-ɗen e Fooyre Ɓamtaare, wonde annduɓe njiytii huunde riiwtoore ɓowɗi, leelataa waɗtude huutoreede…

Bookara Aamadu Bah