Hooreeɓe leyɗe Afrik nanngtiiɓe e laamu

0
1821
UNE.jpg

Laamuuji jibinaaɗi e yonta jeytaare leyɗeele Afrik e dewɗi heen ɗii, njeeytotoo ko wonde laamuuji tuugiiɗi e dawruɗi demokaraasi, ɗum ɗoon noon firti ko doosɗe leyɗeele ɗee keewi ko mawninde wellitaare konngol, wellitaare juɓɓule, woote, lomlomtondiral e nder laamu ekn…

Laamuuji jibinaaɗi e yonta jeytaare leyɗeele Afrik e dewɗi heen ɗii, njeeytotoo ko wonde laamuuji tuugiiɗi e dawruɗi demokaraasi, ɗum ɗoon noon firti ko doosɗe leyɗeele ɗee keewi ko mawninde wellitaare konngol, wellitaare juɓɓule, woote, lomlomtondiral e nder laamu ekn…

 Ɗiin sifaaji laamuuji ina ceerti e laamuuji ganni sabu ɗiin laamuuji ko laamuuji ronaa-roni, kala gummiiɗo e jappeere mum ko ɓiyum walla banndum ɓadtiiɗo ɗum, heewi lomtaade ɗum.  

Laamuuji jibinaaɗi e yonta jeytaare leyɗeele Afrik e dewɗi heen ɗii, njeeytotoo ko wonde laamuuji tuugiiɗi e dawruɗi demokaraasi, ɗum ɗoon noon firti ko doosɗe leyɗeele ɗee keewi ko mawninde wellitaare konngol, wellitaare juɓɓule, woote, lomlomtondiral e nder laamu ekn… Ɗiin sifaaji laamuuji ina ceerti e laamuuji ganni sabu ɗiin laamuuji ko laamuuji ronaa-roni, kala gummiiɗo e jappeere mum ko ɓiyum walla banndum ɓadtiiɗo ɗum, heewi lomtaade ɗum. Yeru to ɓadtii en ɗoo e Magreb ko Maruk, ɗo Hasan ɗiɗmo nde sankii, lomtii ɗum ko ɓiyum hono Muhammed VI.

Kono noon ko teskaa yoga e hooreeɓe leyɗe Afrik ko lankuɓe, kañum en fof e woonde e yeeso aduna fof wonde maa kormo doosgal leydi mum en carɗungal e maɓɓe laje nde ɓe poti woppirde jappeeje maɓɓe laamɓe woɗɓe, ɓe ɓesngu suɓii e wooteeji.

Kono noon ko ɓuri teskinde e nder duunde Afrik ko e mayre tawetee laamɓe ɓurɓe ɓooyde e jappeeje mum en, ko ina tolnoo heen sahaaji ko ɓuri duuɓi noogaas e joy (25), yeru : Obiang ngemaa to leydi Gine ekuwaatoriyaal (36 ndunngu), Pool Biyaa to Kamaruun (33 ndunngu) walla ko wayi no Yuwerii Museweni to Uganndaa (29 ndunngu) e Doos Santoos to Anngolaa (duuɓi 33). Jiidaani noon e ɓurɓe mawnude to bannge duuɓi ko e duunde hee tan tawetee walla nii e nder aduna hee kala, ko wayi no Robeer Mugabee, duuɓi 91, walla ko wayi no Bejii Esebsii to Tinisii (duuɓi 88) hay so tawii nii oon kam limtetaake tawo e lankuɓe ɓee ( ko e nder ɗii duuɓi ɗiɗi ari e laamu).

Ñalnde 25 desaambar 2015, to Ruwandaa, ɓesngu mum ɗaɓɓiraama yoo ar woota ngam waylude doosgal leydi mbele Pool Kagamee ina waawa laamtaade goɗngol, ɗum ina addana mo, tawde wonii won ɗeen kuule maa mbaylee, laamtaade duuɓi sappo e jeeɗiɗi (17) goɗɗi e sahaa nde o yaarata e duuɓi makko 58 hitaande. Eɗen ciftina noon Pool Kagamee ari e laamu ko e hitaande 1994 caggal nde maalde lollirnde FPR riddi leñol Hutu en seɓɓitiiɓe, yaltini ɗum en Kigali (laamorgo Ruwanndaa) caggal nde ɓeen etii mumtude leñol Tutsi en haa njooɓii heen 800 000 innama aadee.

Kono noon wonaa Pool Kagamee tan woni bayluɗo doosgal leydi ngam laamtaade. Belees Kompaawore, laamɗo Burkinaa etiima rawane memtaade doosgal leydi ngam haa waawa fileede goɗngol, kono ɓesngu nguu e konu leydi ndii njaɓaani ɗum, o wattindii ko dogde o yalti leydi. Hay etagol e lewru settammburu 2015, Jilbeer Jenndere mawɗo konu ndeenoowu laamɗo Burkina (RSP) follude laamu keblatnoongu wooteeji e gardagol Misel Kafanndoo laataaki, mooɓnooɓe oon jamfa mbattindi ko nanngeede, RSP fusaa, ɓe pawtanaa heen tuumeede warngo Tomaas sankara e yahdiiɓe mum e hitaande 1987. Ñaawoore maɓɓe ina fadtaa.

Ko woni e oo sahaa e jeese men ko baawnugol laamɗo Burunndi hono Piyeer Nkurunsisaa memtagol doosgal leydi mum, yuɓɓini wooteeji ɗi njaɓnaaki haa ɗeen geɗe fof naatni e leydi ndii jiiɓru bonndu, ɗum addani Dental leyɗe Afrik yiɗde neldude toon konu mbele ina waawa falaade wolde ɓesnguure dooknde toon ndee, hoto « yahnoonde artude » (Burunndi ina anndiraa e duuɓi ɓennuɗi ɗii luure mawɗe to bannge politigi hakkunde Hutu en e Tutsi en, jibinɗe barondiral mawngal e leydi hee). Ko ɗiin leƴƴi kadi mbarondiri to Ruwanndaa. Ngarmi-ngaraa nan toon hannde hakkunde luulndo e laamu nguu haa pittaali keewɗi njooɓaa heen.

To leydi Konngo, Denis Sasu Ngesoo laamiiɗo jooni ko ina tolnoo e duuɓi 30 memtiima doosgal leydi mum, artiri lajal laamagol e duuɓi joy, nattii duuɓi jeeɗiɗi, kono joom mum ina waawi fillaade laawol gootol, lajal duuɓi dottaaka, ɗum firti tan ko omo anniyii laamtoyaade duuɓi sappo goɗɗi.

Josef Kabilaa (Konngo demokaratik) lomtinooɗo baaba mum Loran Desiree Kabilaa caggal nde waraa, ina tuumaa kañum ne yiɗde laamtaade caggal nde hebori joofnude manndaaji mum ɗiɗi (duuɓi 10) ɗi doosgal leydi maɓɓe yamiri. To Benee, Tomaa Boni Yayii ɗeɓiino mobbeede e nduu henndu bonndu, kono Alla waajtii ɗum deestii, hunii hormaade doosgal leydi mum.

Beeli kay njowii hannde ko e Moritani tawo, yimɓe heewɓe ina tuumi Wul Abdel Ajiiju heblude feere no waasiri ummoraade e jappeere mum e sahaa nde manndaa makko timmi (1918). Maale mum ko njilluuji makko nder leydi ina ngannomini no puɗɗiiɗo kampaañ tawi yontaani, e nder ɗuum, won cibooji ganndiraaɗi wonde “ndiyam laana” ina nduña mo yo o rutto e jappeere laamu, ndallinira ɗum wonde ko ɗum woni “muuyaaɗe ɓesngu”, ɓe mbaɗana ɗum ɓatakeeji. Ko haawi yimɓe kadi, o holliti e oo sahaa ko amo yiɗi haaltitde e luulndo ngoo, huunde nde meeɗaa ƴaaŋde hakkille makko, ko ɗum waɗi hay so tawii o hollitta ko o ɗaɓɓaani maandaa goɗɗo, hoolaare alaa ɗoon.

Ma a taw waɗaa yaakaare seeɗa ko Makki Sal hooreejo leydi Senegaal tawde wonii o huninooma e sahaa nde o ƴamata lefol laamu, so tawii o fiilaama maa o “ustu manndaa hooreejo leydi, natta wonde duuɓi jeeɗiɗi (7), arta e duuɓi joy (5) tawa kadi fillotoo ko laawol gootol”. So eɗen ciftora, ko Abdullaahi Wad waɗtunoo ɗum duuɓi 7 caggal nde fooli Abdu Juf . Eɗen njooɗtorii tan, ustuɗo manndaa kam anniyaaki jooɗtaade so lajal yahdu mum yontii. E oo sahaa nii eɗen teskii ko haala ustugol manndaa, ko ɗum haaletee Senegaal sabu Makki woni ko e yettinde memtagol sariya oo Asammbele ngenndi (teskaa ko ko watulaaɓe Abdullaahi fof ɓuri salaade ɗum).

Ɗum fof ina addana en naamnitaade koye men, enen, hol e yontaaji hee ɗi njeya-ɗen ? Mbele haa hannde ko e laamuuji ganni keddi-ɗen, walla en naatanii tigi rigi yonta demokarasi ? Walla noon, so tawii Afiriknaaɓe ko yiytuɓe laawol kesol ngannden, cilen ngol, haa mbaawen heen foottande ɓenguuji Afrik ko woni heen nafoore mum en.

Gelaajo