Huunde e geɗe Kataar

2
2643

Kataar ko dowla gonɗo to fuɗnaange hakkundeejo, dow duungel tokosel naattungel e sorfundu Persiiru, jokkondiri e sorfundu Arabiiru bannge worgo, ɗo o jogodii e Sawuud keerol njoorndi. Laamordo Kataar wiyetee ko Dohaa. Ɗemngal mayri ko Arab, kaalis mayri ko Riyaal katareejo.

Kataar woni leydi nayaɓiri to bannge keewgol gaas e winndere ndee, caggal Dental dowlaaji Amrik e Riisi e Iraan. Kayri woni go’o to bannge njeeygu gaas ndeelam. Andi yeñtina kadi petroŋ.

Kataar ko ɗeɓi-duunde wonnde e fonngo worgo sorfundu persiiru. Wertallo mayri ko 11 586 km2. Ndi heerondiri ko e Sawuud to bannge worgo, e sorfundu Bahreyni to bannge hirnaange. Njuuteendi mayri ko 160 km, njaajeendi mayri ɓurndi mawnude ko 80 km. A ndi jogodii 563 km e geec. Ko ɓuri heewde e leydi hee ko kolangal ceene bertingal, Nokku ɓurɗo toowde e leydi hee wiyetee ko Haayre Dukan (90m), ko ɗoon petroŋ leydi ndii woni ; gaas oo woni ko nder geec.

Kataar ko leydi ngulndi no feewi so ceeɗu arii, sibu nguleeki kii wonata ko hakkunde 40°C e 50°C. Ndi heewaani toɓeede.

Feccere e yimɓe leydi ndii koɗi ko e Dohaa, laamorgo leydi ndii. Ko ɗoon otelaaji leydi ndii fof kadi ngoni.

E les laamu Hamad ben Kalifa al Tani hakkunde 1995 e 2013, Katar alɗii no feewi. Oon waɗtii ndi ngootiri e leyɗe winndere ndee ɓurndi alɗude : taakawuuji toowɗi, jehreeji jaajɗi, otelaaji, galleeji jooɗɗi, duɗe jaaɓi-haaɗtirde, cuuɗi ganni… mahaa.

Qatar Airways jeyaa ko pelle 4 diwooje ɓurɗe mawnude e winndere ndee ; e kitaale 2011, 2012, e 2015 kayre ardii pelle diwooje winndere ndee kala.

Ko wiyetee soomaas koo (waasgollaagu), woodaani e leydi hee. Ɗemngal leydi ndii ko Arab, kono Engele ine yaaji toon. Binnditagol baɗnongol toon e 2010 feeñniniino wonde hoɗnooɓe e oon sahaa e leydi ndii ko 1 699 435 neɗɗo. Ko heen joyaɓal fat (20%) jeyaa ɗoon, joyaɓe 4 keddiiɗe ɗee fof ko arani en. 65% e gollotooɓe toon ko arɓe, ko ɓuri heewde e ɓeen ummorii ko Inndo e leyɗe aarabeeje catiiɗe ɗe njogaaki petroŋ. Ɗuum na jeyaa e ko addani worɓe ɓurde toon heewde e rewɓe to woɗɗi, sibu e nder yimɓe nayo fof, ko gooto woni heen debbo. Ko noon ɗum ɗeɓi wayde e leyɗe aarabeeɓe Sorfundu persiiru nduu fof.

Diine leydi ndii ko Lislaam wahaabiijo. Gaa gaa Sawuud, ko kayri woni leydi ngootiri ngoɗndi ndi “jeyaaɓe e mum ngoni wahaabiyeeɓe, goongɗinɓe wahaabiyaagal”, hay so tawii noon fiɓnde ndee ɓuri ŋeerde ko to Sawuud, sibu ɗoon kam, rewɓe ine njamiraa dognude otooji, ine mbaawi ɗannaade tawi ɗoftaaka, ɓe ngonaa juulɓe ina njamiraa toon yarde sanngara e ñaamde teewu mbabba tugal. Kataar ina yuɓɓina koolol sinemaa, ina jogii cuuɗi ganni mawɗi, ina moofti joɗnde Al Jazeera, maa yuɓɓinoy kadi kawgel fuku winndere e hitaande 2022. Diineeji goɗɗi, haa arti e kerecee en ine tawee toon.

Bookara Aamadu Bah

Kartal Kataar

 

2 JOWE

Woppu jaabawol

Winndu yowre maa
Winndu ɗoo innde maa

Ce site utilise Akismet pour réduire les indésirables. En savoir plus sur comment les données de vos commentaires sont utilisées.