En kolliriino, ina jeyaa e ko fuutankooɓe eeltirta ƴoyre e karallaagal sukaaɓe, ko wiyetee fijirde gaarawol : gaarawol na fiilee, na fiiltee hakkunde peɗeeli, na feewnee heen sifaaji ceertuɗi, yeru :
- • takkel ginel,
- • faandu fallaldu,
- • mottirgal jinne, (koye sukaaɓe ko mawɗe !)
- • keecel madam en…
Ina jeyaa kadi e ko fuutankooɓe eeltirta hakkillaaji cukalon tokoson, faamnude ɓe Allah, nde tagi ndee, fotndaani : ndaar tan peɗeeli juuɗe potaani.
Walla :
Yewtere jolnoonde hakkunde peɗeeli junngo
- 1. nduuɗoo (worduu) wiyi “en keyɗii”
- 2. nduuɗoo (joopordu) wiyi “ngujjo-yen”
- 3. nduuɗoo (mawndu) wiyi “eɗen cuusi ?”
- 4. nduuɗoo (feɗeendu feggere) wiyi “ko kuleten ?”
- 5. nduu (siwatinndu, hoddayru) wiyi “kulen Allah”
- 6. peɗelel jeegoɓel, cinndel, ine woonnoo ɗoon, wiyi : “Ko kuleten e Allah ?” ngel soppaa !
walla
Peɗeeli ngona e bakkaade e wasaade :
- 1. Wordu wiyi “sinno wonaano miin, junngo wona holfo”
- 2. Joopordu wiyi “ko ladde sukki koo fof, mi hulaani joopaade”
- 3. Mawndu wiyi “ɓiɓɓe baabam fof, miin ɓuri leggal daande”
- 4. Feggeeru wiyi “kaŋŋe e kaalis fof ko miin waɗantee”
- 5. Siwatinndu, hoddayru wiyi “ko mi kodda kono mi ɓiirtataa lahal”
- 6. Joopordu nduu (hofotoonu ina ɓiirta nduu) wiyi “ko a malluɗo mi”, giddi wiyi na fiya ndu. Keddiiɗi ɗii ɓilii hakkunde majji ngam seerndude !
Hol tinndinooje taweteeɗe he ɗum ɗoo fof ?
Hay huunde yawnaaki e ganndal. Ellee, maa mbiyaa, ko geɗe tokoose ɗee ɓuri haawnaade e mawɗe ɗee.
Aamadu Kan (GFW)
