Site icon Lowre Pulaar, fulɓe e Pulaagu

Mbele ko goonga nguleeki weeyo ina ɓeydoo boom ?

Kollitgol no nguleeki weeyo siforii he winndere hee

Kollitgol no nguleeki weeyo siforii he winndere hee

Annduɓe ina kawri wonde ko wiyetee leydi men ndii ina ɓeydoo wulde koo, ko huunde woodnde. A ɓe luurdi tan to bannge tolno ɓeydagol nguleeki kii. Ko ɓuri heewde e maɓɓe (fotde 9 nder 10) ina kawri kadi ko golle aadee ngoni sabaabu ngool ɓeydagol nguleeki, haa teeŋti noon e kuɓɓugol geɗe baɗɗe karbon (petroŋ, ƴulɓe, gaas) kam e iirtugol leydi, Kono haa hannde ɓe cuwaa hawrude e huɓindaade batte ɓeydagol nguleeki kii, sibu ko heewi heen fawii ko e tolno ɓeydagol ngol. Ko noon kadi wonande golle potɗe waɗeede nde tawnoo aɗe njoopii ko cofte men kala, gila to bannge renndo haa to bannge faggudu, karallaagal, sato, cellal …

Ciimtol ngol Fedde ngenndiije dentuɗe saakti ñalnde altine 7/12/2015 ina feeñnini wonde 90% musibbaaji janɗi e winndere ndee e duuɓi 20 cakkitiiɗi ɗii, ina njotondiri e baylagol ngonka weeyo (kilimaa). E nder heen fotde 606 ujunere neɗɗo maayii heen, miliyaaruuji 4 pawɗi neɗɗo ngaañiima heen walla mbasii heen jawdi. Leyɗe ɓurɗe tinde baylagol ngol ko Dental Dowlaaji Amerik, Siin (leyɗe ɗiɗi ɓurɗe waawde wukkitde GGS), Inndo, Filipiin e Inndonoosi. Fotde 89% loraaɓe ɓee njeyaa ko e leyɗe pamare doole ; fotde 242 ujunere neɗɗo maayi ko e mobbooji (musiiba ɓurɗo bonde oo). Nguleeki kii warii 164 ujunere neɗɗo. Hedde feccere e musibbaaji ɗii ko ile. Musibbaaji kewɗi hakkunde 2005 e 2014 (fotde 335 musiiba) cowiima laabi ɗiɗi musibaaji baɗɗi hakkunde 1985 e 1995.

Haɓde e ɓeydagol nguleeki

Ngam haɓde e ɓeydagol nguleeki weeyo, alaa e sago yimɓe mbayla, e ko duumii, no njeñtinirta nguura mum en ngam ustude wukkito Gaasuuji Gaddooji Seer.

Ɗee peeje ina mbaawi wllitde e ɗuum :

Batte ɓeydagol nguleeki

Batte baylagol ngonka weeyo ina keewi no feewi. Won heen nii en puɗɗiima teskaade ɗum en. Kono, e tonngol, ɗeeɗoo batte ko heen njeyaa, hay so tawii en mbaawaa huɓindaaɗe ɗe kañje kala. Ƴergol geec e kujjitgol gure : Geecuuji ina mbaawi ƴerde sabu caaygol kaaƴe galaas gonɗe to gulli leydi. Gure keewɗe e winndere ndee inanjogori hujjitde so tawii ɗum dartaaki…

Ƴergol geecuuji ina yiyreede e sifaaji ɗiɗi :

Batte ɗumɗoo ko ɓeyadagol tooweeki geecuuji e kujjitgol duuɗe e gure gonɗe daande geec. Yeru, Nuwaasoot. Ilam mawɗe sabu toɓooli ɓurtuɗi : ɗuum ne kadi ina jotondiri e ɓeydagol nguleeki weeyo. En puɗɗiima nii teskaade ɗuum, sibu e kitaale jawtuɗe ɗee, ina teskaa toɓooli ina ɓeydoo fotde 7% hitaande kala. Musibbaaji goɗɗi, ko wayi no keneeli mobbooji ɓeydiima fotde laabi nay e nder duuɓi 20 fat. Nguleeki ɓurtuki : ɗum ko batte ɓurɗe yiytinaade e yaawde. E duuɓi ɓennuɗi ɗii, nguleeki warii yimɓe to Orop. Batte majjum e cellal ina keewi : – eɗum waawi addude ñabbuuli, walla ɓeydude ɗum en, ko wayi no ñawubuuli poofaango (Aasma ekn …) walla warde ɗoon e ɗoon. Bonnugol dunli : Leɗɗe ko mooftirgel ko wiyetee karbon koo, sibu leɗɗe guurɗe ina njagga gaas karbonik, moofta ɗum. Tee oon gaas ina jeyaa e geɗe caabotooɗe ɓeydagol nguleeki weeyo.

Ndeke leɗɗe ina laɓɓina henndu poofaten nduu. Teskaama noon, hitaande kala, fotde 13 miliyoŋ hektaar dunli ina maaya. Ko ɗum tagi ustagol leɗɗe ngol ina addana posone ɓeydaade heewde e weeyo, jiidaa e ko ɗum ɓeydata nguleeki koo. So tawii yimɓe ina njiɗi ɓeydo nguleeki waasa ɓurde 2°C (degreeji ɗiɗi Celsus), alaa e sago dunli kisnee.

Bookara Aamadu Bah

Quitter la version mobile