Ina woodi e won ɗemɗe, alkule baɗiraaɗe nande, woni alkule cinndaaɗe walla ɓiɗtaaɗe e kelme walla konngel ngam « welnude gowlugol« . Ɗe mbiyetee ko « lettres euphoniques”. Yeru : alkulal « t” nder “a-t-il mangé ?”
E nder Pulaar, en teskiima ko wayi noon : yeru alkulal « k », alkulal « ɗ” e alkulal « t« .
Wonande k : O fiyii kam. So en ƴeewii, mbiyaten ko « o arii e am » ekn. Ndeke ina gasa tawa fotnoo wiyeede ko « o fiyii am », kono, ngam welnude nanɗe wiyee « o fiyii kam« .
Wonande ɗ : Hol to pay-ɗaa ? Njal-ɗen… Mbiyaten ko njal-mi, So wiyaama »pay-ɗaa« , so goonga, ina ɗeɓi mettude wowlude. Ina gasa tawa ko ɗum addani ɗo ɓeydeede heen.
Wonande t : Ko ñaama-ton ? Ko nii mbaɗa-taa ? Mbele ko ɗee alkule woni ko mbiya-ten jokkorɗe ko ? Walla ndeen hol inɗe ɗe poti rokkeede ? E oon sahaa hol no ɗe potata teskoreede e mbinndiin ? Mbele nii eɗun foti feeñnineede e mbinndiin ?
E Farayse, ɗe ceerndirtee e ko heddii koo, ko cirfon. Yeru : a–t–il mangé ? Ɗum rokka ndeen e Pulaar : o fiyii k-am. Hol to pay-ɗ-aa ? Ko ñaama-t-on ? Ɗum ko yeru tan : eɗen mbaawi waɗde « hol to pay-ɗaa ?” … Ko ɗo hawraa fof.
Ɗuri tiɗde tan ko heɓtinde goodaangal majje, annda ko e ngalu ɗemngal hee jeyaa, ƴeewee no hisnirtee.
Ɗum noon haala udditima, kala jogiiɗo heen miijo, Fooyre Bamtaare ina udditanii ɗum.
FB (Miijo AC)

