Koɗaagu ko huunde mettunde. Joomum ine ƴeewree gite ceertuɗe fawaade e no njaatigeeɓe mbaadi : jaɓɓotooɓe walla ooyooɓe. To leydi Farayse, seerndude inɗe maɓɓe weeɓaani, hay so tawii noon heen sahaaji, kelme ɗee ko baɗanaaɗe firo laaɓtungo. Eɗen etoo seerndude geɗe ɗee.
Caɗeele keewɗe ɗe uujooɓe ngondi hannde he nder winndere ndee njibinii kelmeendi keewndi, ndi yimɓe keewi jiiɓondirde, ngam anndude hol heen dogɓe leyɗe mum en ɓe nganniyaaki hootde, hol heen arɓe yiylaade tan ko ndañi nawta cuuɗi mum en, hol heen ronkuɓe jooɗaade leyɗe mum en ine njiiloo ɗo kisni koye mum en, anniyiiɓe hootde so ndañii no kootiri, hol heen dogɓe kareeli walla musibbaaji weeyo ekn, ekn. Ɗuum addani en miijaade etaade firde ɗoo huunde e kelmeendi ngam laɓɓtitinde ngonkaaji maɓɓe.
ƊANNIIƊO : ine gasa tawa ko ndee helmere woni ɓurnde huuɓtodinde nde alanaaka firo to bannge sariya. Wonande Fedde Ngenndiije Dentuɗe (FNGD), helmere « ƊANNIIƊO » ndee ine toɗɗii « kala neɗɗo gonɗo he leydi njananndi ko ine ɓura hitaande, sabaabu baawɗo wonde fof noon, weleede walla waawneede, peeje ɗanngal ɗe o huutorii fof noon ».
MOOLIIƊO : ndee helmere ine jogii firo laaɓtungo to bannge laabi sariya, sibu nanondiral winnderewal paatungal heen ine woodi : MOOLIIƊO toɗɗii ko « kala neɗɗo gonɗo caggal leydi mum iwdi sabu kulol beelol mum owneede, sabu kareeli, ndoolndoolaagu walla geɗe goɗɗe gadduɗe jiiɓru he nder renndo, ɗaɓɓuɗe « ndeenka winndere » » e wiyde FNGD.
ƊAƁƁOOWO MOOLEEDE : ɗumɗoo ko ngonka joomum he nder doosɗe leydi njaɓɓiindi ɗum ndii. Yeru, to Farayse, jaagordu caggal leydi ko nii facciriri ɗum : « neɗɗo ɗaɓɓoowo heɓtinaneede ko mooliiɗo », tawi ina waawi wonde he nder leydi ndii ko adii ƴettugol kuulal laamu. So o jaɓanaama ɗuum, o rokkee kartal gonal (carte de séjour) fotde duuɓi 10, ine winndaa he mum « mooliiɗo » ; so tawii jaɓaaka, ine waɗɗii e makko yaltude Farayse, so wonaa tawo noon omo jaɓanaa bannge goɗɗo heddaade he leydi hee.
ALAA KAAYITAAJI : to bannge laamu, helmere ɓurnde sellude ndee ko « tumaranke mo ngonka rewaani laawol ». Ko ngonka to bannge sariya cifotooka neɗɗo mo jeyaaka Farayse kono guurɗo he leydi Farayse mo alaa kaayit lulnde dewɗo laawol. Ine waawi tawa ko neɗɗo naatirɗo leydi ndii he suuɗaare mo laawɗinaani ngonka mum, walla keddiiɗo he leydi hee caggal nde kaayit mum lulnde ruumti, ronki hesɗitinde ɗum, walla mo tawa ko neɗɗo jibinaaɗo Farayse tawi jinnaaɓe mum ko tumarankooɓe, mo jaɓanaaka ɗaɓɓaande ngenndaagu caggal nde heɓi duuɓi kellifuya. Hay so gonaangal ɓe ngalaa kaayitaaji he Farayse rewaani laawol, aɓe njogii hakke e ballal laamu to bannge safaara. Kono ɓe mbaawaa gollaade, tee gollinɗo ɓe kala ine waawi naweede laawol.
TUMARANKE (étranger) : Neɗɗo gonɗo Farayse, mo alaa ngenndaagu farayse
GARƊO : ko neɗɗo jibinaaɗo e leydi ndi jeyaaka, guurɗo he Farayse. Omo waawi wontude faraysenaajo caggal nde o heɓi ngenndaagu mum. Garɗo ina waawi waasde wonde tumaranke.
…. Séjour : lulnde | Naturalisation : ngenndingol | Perɗo : exilé | Uujɗo : migrant | Mooliiɗo : réfugié | ɗanniyanke : voyageur….
Bookara Aamadu Bah