Fedde Adunankoore Nguura (FAO) mawninii ñalnde 16 oktoobar, «ñalngu adunankeewu nguura». Hikka ñalawma o mawninaa ko e yeeso noddude yimɓe ɓe nde «ngollotoo e nder ndema ngam kisal nguura». E miijo FAO, golle ndema poti ardineede e denndaangal geɗe winndere nde so tawii kay eɗen njiɗi foolde heege. Ooɗoo ñalawma ina mawninee hitaande kala ngam siftinde winndere nde wonde ko heege woni gaño nguurndam ɓurɗo bonde, sibu, e nder waktu kala, 900 neɗɗo ina maaya heege. Mayooɓe heege ina cowoo laabi ɗiɗi ɓe jontinooje e ɗoyru e Sidaa fof so ndentii ko mbarata ko : fotde miliyoŋaaji jeenay fittaandu hitaande kala. ɓinndere men nde ina jogii hannde ko ina wuurna 11 miliyaar neɗɗo; ɗum firti ko hay gooto fotaani heyɗude, sibu ko wuuri e mayre ɓuraani hannde miliyaaruuji joy neɗɗo. Kono eɗen nganndi temedde jeenay miliyoŋ aadee e winndere nde ko heegaaɓe.
Hol ko saabii ɓeeɗoo fof ina ñalla noon walla ina mbaala noon ? Hol ko saabii miliyoŋaaji miliyoŋaaji cukalel, alla e mum en heegeede, aɗa waawi limde birɗe mum en ? Hol ko firti heege ?
Hay gooto halantaake ko firti heege, nde tawnoo pinɗo kala, haaju mum gadano ko ñaamde (wonii ko aadee, wonii ko tagoore Alla woɗnde). Mawngal ñabbuuli ina yettii miliyoŋaaji keewɗi yimɓe e nder winndere men.
Hol ɓe heege ɓuri tampinde ? Nayaɓe nay (¾) e heegaaɓe nguuri ko e nokkuuji dowri, nayaɓal (¼) tan woni e teeruuji, e nder saraaji gure mawɗe. E nder won ɗiin nokkuuji teeru, miskineeɓe nguuri ko e kedde ɗe alɗuɓe mberlotoo e jine. So heege haalaama hakkillaaji fof keewi fayde ko e leyɗe pamare doole. Ko goonga ko kañje ɓuri tinde ɗum, kono hay leyɗeele mawɗe ɗe ndaɗaani heen. Ñabbuuli keewɗi ina ngarda e heege, sibu so ɓalndu leefii tan mborosaaji coftat. Sababuuji heege Hannde, sabaabu heege ɓurɗo teeRtude ko sifaa gollondiral to bannge kaalis e nder winndere nde. Leyɗe baasɗe ɗe ina ngondi e ñamaale mawɗe, ɓurtuɗe, ɗe nganndu-ɗaa ina ɓurii hannde e 800 000 miliyaar ugiyya !! Ko ɓuri heen mettude kadi, ko ɗee ñamaale mbattinaani e ɓamtaare ɗeen leyɗe : maa mbiyaa nii oo kaalis ñamlaaɗo huutoraa ko e bonnude ko woodnoo (gila e laabi haa e juɓɓule renndo). Oo kaalis alaa ko nafti so wonaa alɗinde ardiiɓe ɗeen leyɗe tokoose.
Ngee heege sañnge geece mum e nder leyɗe tokoose saabii ɗum ko peccitagol ngalu ngol moƴƴaani, ngol feewaani. Ina woodi noon heegeeji jolooji ɗi nganndu-ɗaa saabotoo ɗum en ko won ɗiin musibbaaji bayɗi no yoorooji, keneeli mawɗi, yerɓo leydi, ile mawɗe, njangu baɓatti ekn. E nder waktuuji seeɗa, eɗum waawi bonnude ko gollanoo e nder duuɓi noogaas. Heegeeji mawɗi Heege ina anndaa gila dawaa dawi : To leyɗe Orop, gadani, ganndaaɗi kewi ko e kitaale 1125 caggal ɗum 1195 haa 1197. ñabbuuli garduɗi heen ɗi mumti gure no ndiidorinoo. Yeru ko «peste» e hitaande 1604. Heege ɓurnge bonde ko e dabbunde 1708-1709. Golwole kadi ngaddii heegeeji keewɗi. Yeru nde Japoñanata e leydi Siin (hedde 1930), walla e wolde ɓietnaam, nde puudareeje leydi Amerik werlotonoo toon mbonni sato, posni yimɓe. Walla kadi, hakkunde 196Ɓe 1970 wolde anndiraande wolde Biafara to Niiseriyaa saabiima heegeeji. No mbiyruno-ɗen dow nii, heegeeji ina ngarda e won ɗiin musibbaaji, yeru, e kitaale 1845-1847 heege bonnge yanii e leydi Irlande nde ñaamon mbonni ndema pompiteer : miliyoŋ Irlandeenaajo maayi heege. Walla, e nder diiwaan Saahal Afirik, e kitaale 1960 haa 1973, to Ecopi e kitaale 1973-1980, to rewo leydi Beresiil e kitaale 1980, yoorooji caabiima heegeeji keewɗi. Ɗum jiydaa e goɗɗi gardunooɗi e ile mawɗe jannooɗe e leydi Banngaladesh e hitaande 1974. ;iiɗoo musibbaaji fof mbaylii no feewi nguurndam yimɓe ɗiin nokkuuji, mbaylii pinal mum en e dartol mum en.
Heege woni mawngal ñabbuuli. Ñaamde haa haara, ko sokla garwaniijo wonande kala fittaandu : gila e leɗɗe, muumanteewon Alla no ndiidorinoo haa yettii yimɓe. Ƴellitaare aamnotaako e nder heege, so leydi ƴellitaaki yaawataa seertude e heege. yimɓe ina kawri wonde winndere nde ina jogii ko ina wuurna yimɓe ɓee fof, kono jotondire adunankooje ɗe kam e jotondire e nder leyɗe ɗe e koye mum en, tuugaaki e goonga e nafoore ko ɓuri heewde e yimɓe ɓe. Ko ɓuri heewde e ngalu winndere nde woni ko e juuɗe leyɗe seeɗa. Ko noon kadi, e nder leydi ƴettu-ɗaa kala, haa arti noon e leyɗe Afirik, ko yimɓon seeɗa (laamiiɓe) njogii ngaluuji ɗii fof.
E nder leyɗe tokoose sabaabu garwaniijo heegeeji ko gardagol ngol moƴƴaani: ardiiɓe leyɗe Afirik ngoƴaaka nguurndam ɓe ngardii ɓe. Ɓe picitii, ɓe pijirii ngaluuji leyɗe maɓɓe. Kono so wonaano ɗum, ina famɗi leydi ndi jogaaki ko ina waawi wuurnude yimɓe mum nguurndam moƴƴam. Ɗum addani hawraande huftodinnde jojjanɗe aadee waɗande ɗum kuulal keeringal biyngal e nder kuulal 25 : «Neɗɗo kala ino foti jogaade hakke e nguurndam cemor- ɗam haa waawaa toppitaade cellal mum, ngonka mum e ngonka ɓesngu mum, haa teeŋti e nguura, koltu, safaara e geɗe renndo ɗo o jogii hakke e ndeenka so tawii o liggaaki, walla o sellaani ma walla o joɗtiima e doole makko, walla o hesniima, walla o naywii walla kala geɗe ustooje kattanɗe neɗɗo ɗe pawaaki e bellanteeje. Ɓesɗo e tiggu ina njogii hakke e ballal keeringal. Sukaaɓe kala, ɓe dewgal walla alaa, poti hakkeeji to bannge renndo.»
Hebli ngooɗoo hello ko Bookara Aamadu Bah


