By adminYollaa ko0ɓ abriil 2013
Haayre ndee no waydi e leydi
Haayre mawnde, nde peccol mum tolnii e 45 meeteer, wootiima e leydi men ndii ñalnde aljumaa 15 feebariyee 2013, kono, alhamdu lillaahi, alaa ko bonni. Oon sahaa, 27 ɓ00 kiloomeeteer ina ɓilii hakkunde men e mayre, ɗum woni, nde rewi ko les jowitiiɗi (satelitaaji) jirlotooɗi leydi ɗii, ɗi aadee werlii ɗii. Nde rewi ko dow tufɗe Sumatara to Inndonoosi. Oon sahaa njaaweendi mayre ko 7, 8 kiloomeeteer leƴƴannde kala, woni 4ɓ8 km nder hojom gooto (hakkunde Nuwaasoot e Mbuun e nder hojom gooto).
Annduɓe meeɗaa seeɗaaɗe haayre weeyo fotnde e mayre mawnude ina ɓallorii nii Leydi. Kayre ndeeɗoo haayre inniraande 2012 DA 14, teddeendi mayre ko 135 000 ton. Nokku Amerik toppitiiɗo ko faati e weeyo (NASA) ina waɗtunoo e mayre hakille no feewi, ina reeni nde gila nde yiytaa e lewru feebariyee 2012.
Kayre fof e famɗude, so nde yaniino e leydi, ende waawi mumtude wuro mawngo, doole buɓɓannde ndee maa cowotono laabi teemedde doole bommbo atomik mo Amerik werlinoo e wuro wiyeteengo Hiroshima, wontunoongo karawal e oon sahaa.
Risinaaɓe keɓaani oon fartaŋŋe sibu, oon ñalawma gooto, haayre weeyo (meteyorit) kalitii toon e leydi, gaañi ko ina ɓura 1 000 neɗɗo. Ko ɓuri heewde heen, ko cetetine weeruuji pallanteeje e kuɓeeje keli, njani e mum en. Ɗum waɗi ko dow wuro ina wiyee Tchelyabinsk. Kono, e wiyde annduɓe ɓee, hay dara jokkondiraani geɗe ɗiɗi ɗee, sibu hay tiindo majje jiidaano.
Annduɓe siyaas ina kiisii wonde ko ina tolnoo e 90 haa 95% e ɗee kaaƴe weeyo, njaajeendi mum en ɓuri kiloomeeteer. Heen 9 500 ina mbaawi felɓondirde e Leydi, mbooma en. Ko ɗum tagi annduɓe ɓee ɗaanaaki, inan njiyloo peeje no jiiltiri ɗe, kaɗa ɗe buɓɓondirde e Leydi. Ɗum fof e wayde noon, boli majje fof e mettude huɓindaade, sibu ɗo ɗe njirlotoo e kammu ɗoo, ɗee ina pooɗaa ɗeya, walla nduña ɗum en (no culɗaaje mbaɗdata nii), mbayla tiindo mum en… Kono annduɓe ɓee ina koolii koye mum en, sibu, e miijo maɓɓe, peeje caytinirɗe kaaƴe ɗee ina ndañoo. Wonande musibaaji ketɗi Leydi men ndii, ko ɗumɗoo ɓuri newaade faddaade, nanndaani e ɓeydagol nguleeki weeyo saɗtude marde.
E ɗeen peeje jiiltirɗe kaaƴe weeyo, ɓe mbiyi, ” so tawii woodii haayre yiytaa, sikkaande ina waawi buɓɓondiroyde e leydi men ndii, eɗen njogii duuɓi ɗiɗi haa tati ko famɗi fof ngam sakkude feere, tee won peeje puɗɗaa miijeede ”. Feere ɓurnde ɓadaaɗe ko “ cinndol fooɗo yiroonde ” (remorquage gravitationnel). Ɗuum firti ko werlaaɗe laana njirlotooka ndeen haayre, mbele ina fooɗa nde, selna nde bolol mayre. Ɗuum ina yaakoraa ina yuumta fotde 80%. So Apofis yilliima leydi e hitaande 2029, maa en mbaaw hoolkisaade ndeen feere. So won ɗo foti feewniteede e mayre feewnitee ɗoon e gartugol mayre e hitaande 203ɓ.
Bookara Aamadu Bah


