E wiyde Google, « Senegaal ko leydi ngonndi he laawol ƴellitaare. Kayri woni 170ɓiri he doggol jelirɗe ɓamtaare aadee hitaande 2021 ». « Muritani woni 128ɓiri.
Gila Senegaal rokkitaa hoore mum e hitaande 1960, ndi seeraani e yerɓinireede lure e iiñce politik duumiiɗe, heen sahaaji nii gonduɗe e warngooji, caɗeele baaɗe no iiñcuru sakkitiindu nduu, saabiindu mbayliigu cekkitiingu nguu.
Nanondire gollondiral jogodaaɗe e leydi Farayse njiimnoondi ndii, ine cuumi Senegaal, kaɗi ɗum ndimaagu ɓurngu famɗude, haa teeŋti noon to bannge faggudu e pinal.
Seede mum ko Senegaal woni leydi mbajjiri e leyɗe ɗe farayse jiimnoo, ɗo kuudetaa meeɗaa waɗde. Ina gasa tawa goodaangal ɗoon tuddunde konu farayse ñiiɓnde, wonaa sara he ɗuum.
Garal laamu cuɓaangu e woote, innitortoongu taƴondiral timmungal e njuuɓudi ngoodnoondi gila nde leydi ndii heɓti hoore mum, ina addi naamne keewɗe. Nguu laamu huutortoo ko kelmeendi ndi anndaaka he ngenndi Senngoor, Senngoorafiriknaajo gidiiɗo wonde “agrégé” he ɗemngal farayse.
Hay kooninkooɓe follooɓe laamu leyɗe keediiɗe yiɗɓe taƴondirde e Faransafrik (Françafrique) rewrude e ndoolndoolaagu, ɓuri hakindidaade e kuutoragol konngi « Taƴondiral he yuɓɓo, laamu hare, keɓtugol jeytaare men… »).
Fay e Sonko funeeɓe ɗiɗo, njerɓinii CFA, e ɗemngal Farayseere, e RFI…, ɓe njerɓinii tippudi « Faransafrik » fof. Ñalnde 24 mbooy (marsa), ñalngu suɓngo hoore-leydaagu Senegaal, Hooreejo Koddiwaar, hono Alasan Watara yaawnii, yahi to ñalloyde oo alet to Macron ngam wonstondirde e mum miijooji sabu renndude paawngal geɗe dogooje Senegaal ɗee. Ko ndeen tan Macron ne diwi tiindii Afrik Fuɗnaange yiyloyaade jokkondire kese. Goram, ngel Makroŋ-yel anndaa junngo afriknaaɓe hesɓe, almuɓɓe ngenndiyaŋkooɓe wayɓe no Nkhruma, Naseer, ko ko njogori yettaade ɗum !
Fof ina hollita wonde ko dogata Senegaal koo ine jokkondiri no feewi e wempeƴere saltaare heɓtiinde ko ɓooyaani koo tippudi koloñaal farayse, caliindi, hono no heddiiɓe ɓee nii, jaɓde goodaangal ndenndaandi Farayse gaa-gaa keeri laamu koloñaal ndeen. Ko ɓuri haawnaade heen fof, to Senegaal hannde, caggal teeminanɗe tati njimaamndi e politik gostagol, ɗemɗe e pine ngenndiije ceeraani e ɓurtaade baawnugol jaŋde ɗemngal e pinal Farayse.
Ardiiɓe leydi Senegaal hesɓe ɓee ina kuutoroo kelmeendi kesiri ndi aadoraaka, ɓe toɓɓa hay so ɓe innaani kaaldiiɗo dowrowo nder ko hebori wonde jeewtidiiɗo mo ɓe kebori fottude ko neeɓaani, ngam huuɓnude yiɗde ɓesngu Senegaal. Nde ɓe naamnaa ko yowitii he gonal maɓɓe nder yuɓɓo CFA, gooto he maɓɓe jaabtii wiyi « neɗɗo halfintaa kalbe mum neɗɗo goɗɗo », Sonko ɓeydi heen wiyi « ina wawi min ndewa yeru Muritani ko feewti he jeytaare ceedeyaagal ».
Ndeke gardiiɗo mbayliigu mbaɗngu to Senegaal nguu wayaani no yoga ɓe ndenndu-ɗen leydi ɓee, sibu kanko omo siftora juumtugol waklitere luulndiinde koloñaal keso waɗnoonde ko ɓuri duuɓi capanɗe joy jooni. E oon sahaa, yontannde sukaaɓe no woorunoo yarliima bonnude jaŋde mum, e golle mum, e hay wellitaare mum boom, e sahaa yooro bongo, ngam yettaade ndeen faandaare. Teemedde-teemedde he maɓɓe, worɓe e rewɓe jeyaaɓe e leƴƴi e diiwanuuji leydi men ndii fof, mberlaa he dummbirɗi, leɓtaa leeɓte ɓurɗe bonde. Ko maa laamu Muritani hulani goodal mum nde lelni daande, waawni Farayse jaɓde ƴeewtagol denndaangal nanondire biyetenooɗe nanondire gollondiral hakkunde mum e Muritani, woni ƴeewto “timmungo” so en njiɗii reftude e haala ardiiɓe hannde Senegaal ɓee. He oon tuma, sukaaɓe Muritaninaaɓe ko daarargol wonan’de sanɗaaji Jaŋngirde Toownde Dakaar. He oon tuma, sukaaɓe muritaninaaɓe ko daarargol wonande sanɗaaji Senegaal e Afrik janngatnooɓe duɗal jaaɓi-haaɗtirde Ndakaaru.
Ardiiɓe hannde laamu Senegaal podii kadi wakilitere nder njuɓɓudi-laamu e huufo geɗe denndaaɗe. Paden, aɓe mbaawi wonanoyde en ɓulnaari to oon bannge.
Mbayliigu timmungu tippudi ko wakilitere tigi-rigi, kadi « wakilitere wonaa hiraande hiirde naalaŋkaagal… », hono no wiyratnoo wakilitereejo caliiɗo tippudi ngaadoraandi.
Hade ɗuum, ɗoften ɓiɓɓe yummiraaɓe men e musiɗɓe men Senegaalnaaɓe nder faandaare mum en rimre kono saɗnde no feewi.
A.S. Elmoctar mo Muritani