Ñalɗi Orop ngam ƴellitaare udditii ñalnde alarba 07 noowammbar to Lisbon, laamorgo Portugal. Ɗiiɗoo ñalɗi ɗiɗmi ƴellitaare njowitii ko «baylagol weeyo» e batte e nguurndam. E nder konngol makko, kalfinaaɗo 9ellitaare faabu wonande Orop, hono Louis Michel, hollitii wonde « baylagol weeyo » nattii jaggireede no huunde woɗɗunde nii, sibu yimɓe fof njenanaama hannde batte mum e nguurndam.
E jookli winndere ndee kala, geɗe jowitiiɗe e weeyo ceɓɓitte, caabotooɗi musibbaaji mawɗi ina ɓeydoo hitaande kala. ƴeru, 1% e dunli mawɗi ina mbaasee hitaande kala ; E nder duuɓi capanɗe nay, nayaɓe tati maayo Aral njoorii, 95% e weendu Etsaad (Tchad) kam e Mer Morte tooweeki ndiyam telliima fotde 25 meeteer ; Musibaaji jeeɗiɗi e nder musibbaaji sappo kewɗi e ɗiiɗoo duuɓi noogaas cakkitti kewi ko hakkunde hitaande 2000 e 2006. Kaanabbe nguleeki e yoorooji ɓurtuɗi njettiima Orop, Amerik, Ostaraali ; ile mawɗe mbaɗii to Asi, duleeɗi mawɗi njanii e Karayb (Caraibes) e nder Pasifik (PacifiRue) walla kadi ile e yoorooji nder Afrik. Ɗii musibbaaji alaa ɗo keddi, paylaaki leyɗe galɗuɗe e baas- ɗe. Kono ina anndaa ko leyɗe pamare ɓurata lorlude heen. Ngonka weeyo hannde ina woƴi winndere ndee kala, sibu ka falaaka keeri hakkunde leyɗe, ka wondaaka duuɗe …
Tee ɓurata boomaade ko leyɗe ɗe alaa ko ngoni e bontugol weeyo ngol, leyɗe ɗe ƴellitaaki. Gaa gaa bonande ɗoon e ɗoon nde, maa baylagol weeyo saabo pelɓondire e kareeli, sibu diƴƴe maa caɗtu, nguura maa usto (so diƴƴe pamɗitii, ndema ustoto … heege ɓeydoo). O wiyi kadi, so tawii leyɗe ɗe teskaaki baylagol weeyo e nder tuugnorɗe mum en ƴellitaare faggudu jooni jooni, ko ɓuri yaaccaade, ma ɗe mbaas denndaangal ko ɗe pagginoo.
Bookara Aamadu Bah


