JaɓɓordeCellalWAFRU (DRÉPANOCYTOSE)

WAFRU (DRÉPANOCYTOSE)

  1.  Naatirka

Firo  :   Wafru ko ñawu doneteengu naggoowu wana boɗeejo siforiingu e goodgol wana boɗeejo (hemoglobin) mbo edda S ,oon hemoglobin ko ñawɗo. Ko nguu ñawu arto sabu ko jinnaaɓe dokkata ngu ɓiɓɓe mum.

Nafoore :        

  1. Ňawsaaktowal (épidemiologie)

Ko ñawu hemoglobin ɓurngu lollude e nder winndere nde. Ko fotii 300.000 sukaaɓe ina njibdine e maggu e nder winndere kono 70% ko nder Afrik. E nder Mali ina yaha 12% e ɓesngu ina roondi gartol(gene) maggu ,lollugol maggu ina yaha 6% Sahal leydi haa yettoo 15% e yoga diiwe ɓaleeri leydi ndi. Ko ina tolno 5000 haa 6000 sukaaɓe ina jibdine e maggu hitaande kala.  To Nokku wiɗtirdu e haɓtordu Wafru Mali(CRLD) ina tolno 1300 ñawɓe hesɓe heɓtinteeɓe hitaande fof.

  • Mbaydi rontingol (Mode de transmission)

Ko nguu ñawu arto raaɓiroowo borworeeje ɓalumeeje(autosomales) ñolaaɗe. Ko nannduɓe-lomlome(homozygotes) tan ñawata. Seertuɓe-lomlome (heterozygotes) mbiyete ko roondiiɓe selluɓe (porteurs sains) kono ɓe ñawataa. So seertuɓe-lomlome ɗiɗi ndesondirii a ɓe njogii hattan gooto e nder nayi reedu fof heɓde ɓiɗɗo celluɗo kadi a ɓe njogii hattan gooto e nder nayi  heɓde ɓiɗɗo ñawɗo.

Eɗen njogii  :

  • Roondiiɓe selluɓe kamɓe ngoni AS.
  • Ňawɓe woni wonnduɓe e wafru :    SS,SC, SB° Talasemi, SB+ Talasemi.

II). Nehsoñawsowal(physiopathologie) :          

  • Waylere (Mutation) : lomtogol rijjunde glitamin (acide glutamique) valin e darnde 6ɓiire e calalal Beta-globin(faandu).
  • Hemoglobin (HbS)  ina loowe jabe keewɗe tuma ŋakkere dimmopoofam(desoxygenation) , ina taga paali boɗeeji(hematies) jogaade mbaydi wafdu(falciformes)

Ɗiin paali boɗeeji jogiiɗi mbaydi wafdu ina caaboo

  • Caaygol ƴiiƴam(hemolyse) duumingol(chronique)
  • Suko-genndol(vaso-occlusion) haa teeŋti e genndon tokoson(petits vaisseaux)
  • _ Ustoɗimmopoofam(hypoxie)  bagiiji(tissulaire)

Yoga e dente ñabbuuli ina mballa wafduɗingol(falciformation)ɓiɗɗe ɗe ko wayno  :       

  • Ustugol G6PD (déficit en G6PD) ko semmbinoore(enzyme) haɗoonde caaygol paali boɗeeji ;
  • Beta-Talasemiiji (béta thalassémies)

Ko ɗii ñabbuuli cabotooɗi ustugol walla wasgol tafngo calalal (chaine) beta mbo Hemoglobin adda ŋakkere ƴiiƴam. Yoga heen ina kelɓina wafduɗingol  :     

  • ƴero pawnaari(taux) Hb F
  • Alfa Talasemi

🔬 Mbaydiiji Maanditinɗi (formes cliniques) :  

  • Mbaydi nannduɓe-lomlome SS,SC :            
  • Mbaydi wafru ɓurndi ñanngude e lollude , maale mayri ina peeña  gilaa cukaaku.

Mbaydi seertuɓe-lomlome AS :       

Roondiindi wafru kono maale mayri keewaani feeñde. Kono yimɓe mayri ina mbaawi dañde caɗeele tuma ŋakkere ɗimmopoofam walla ustundiyam(deshydratation) muusngo

III.)Maale maggu :        

🕳️ Ŋakkere ƴiiƴam duumiinde(anémie hémolytique chronique)

  • Tampere, ɗaasɗugol (pâleur), sooyɗuru (ictere) hakkinduundu gite neɗɗo njogo goobu ooloo.
  • Leeltinde ƴaaftagol (retard de croissance)

🕳️ Pilñe suko-genndol (crises vaso-occlusives)

  • Muusallaaji ƴiye ɗii nduumaaki haa teeŋti to cukalel
  • Ɗee geɗe ina tagaa pilñe ɗe waɗde :   ɓuuɓol(froid), hiiɗo(stress), ustundiyam ekn.

🕳️ Tiiɗallaaji ɗi nduumaaki( complications aiguës)  :              

  • Renndomaale wecco ngo duumaaki(syndrome thoracique aigu) ko huunde heñoraande(urgence) sanne sabu maayde ina waawi taweede hen.
  • Fenndo ngaandi (accident vasculaire cérébral )

Tiiɗalla fawiiki e genndure heewi arde ko hade joomum heɓde duuɓi 20 haa teeŋti to nannduɓe-lomlome. Mbaydiiji ɗii :         

  • Fenndo ngaandi sukoowo(AVC ischémique) :        sukkere genndol addata ɗum
  • Fenndo ngaandi tuƴƴoowo(AVC hémorragique) : seertugol genndol addata ɗum

Ko huunde heñoraade sanne sabu maayde yawnde ina tawee heen.

  • Piɗe ñannguɗe (Infections sévères) (bakteriiji  :    pneumocoque, salmonelle)
  • Ɗiŋŋugol muusngol(Priapisme) duumingol ko aldaa e tuuyo njogorameewo. Ina heɓto suka jontuɗo , so tawii alaa ko waɗa ina waawi addude caɗeele gollagol ngoraagu joomum.
  • Torlugol ɗaamol ngol duumaaki(Séquestration splénique aiguë)  :         filño tunndareewo sabotoongo muuftugol paali ɓoɗeeji e nder ɗaamol e bonnugol majji to yuɓɓo morkoɓiɗɗe baj-aaludereeje( systeme des phagocytes mononuclees).

Sabaabu gadano maayde to sukaaɓe ɓe keɓaabi duuɓi joyi

🕳️ Tiiɗallaaji duumiiɗi(Complications chroniques)

  • Ɓarmanɗe korle duumiiɗe (Ulcères chroniques des jambes)
  • Ňawuɓooƴe wafruujo(Néphropathie drépanocytaire) tawa ko wafru tagii ɗum ina waawi addude hortagol ɓooƴe(insuffisance renale) so safraaka law
  • Ňawugite haa teeŋti e saakitere(Rétinopathie) waɗtan mum ko wumde melew so safraaka.
  • Moññogol ƴiƴe (Ostéonécrose) tawa wonaa piɗe caabi ɗum (aseptique) haa teeŋti e ko’e buhawal( tete femorale) walla wibjowal( humerale)

🧫 IV.) Yiytugol guurɗiwol (Diagnostic biologique) :          

🕳️ Limgol terɗe ƴiiƴam (Numération Formule Sanguine)  :                                                             jeñtuɗi ko ŋakkere ƴiiƴam (anémie) fotgoobuure (normochrome) fotdarɗe (normocytaire), ƴergeese ɓiɗɗe (réticulocytose).

🕳️ Toɓɓude ƴiiƴam (Frottis sanguin)  :       jeñtuɗi ko paali boɗeeji ɗii mbaydi wafdu  (hématies falciformes), Ɓalli Howell-Jolly (corps de Howell-Jolly) ko taƴon tokoson DNA njiyotookon e paali boɗeeji so ƴiiƴam toɓɓaama

🕳️  Seerndugol yiitewol Hemoglobin (Électrophorèse de l’hémoglobine) :      Jeñtudi mun

  • Taweede HbS e mbaydi keewndi to nannduɓe-lomlome SS
  • Wasgol taweede HbA to nannduɓe lomlome

🛑 ƴeemndo Wafduujo (Test de falciformation) : Jeñtuɗi.

Ina teeŋtina tawegol HbS to ñawɓe ɓe.

💊 V.) Safaara

🕳️ Safaara ɓooyooka (traitement de fond )

  • Hydroxyurée  :              ina ɓeydaa HbF, usta pilñe ( crises)
  • Ɓeydugol rijjo folik walla wuuramin 9(vitamine 9 ou acide folique)ina walla tafgol DNA e ɓenndingol(maturation) paali boɗeeji
  • Ŋeesaade/fesaade(vaccination) tokguurɗe(microorganisme) bakteriiji e wirisaaji (pneumocoque, méningocoque, Hib, hépatite B)
  • Faddoraade luutguurɗe( Antibioprophylaxie )

Pénicilline haa joomum heɓa duuɓi 5

🕳️ Safaara pilñe(Traitement des crises)

– Loowtugol ndiyam (réhydratation), Luutmuusalleeje (antalgiques)  paracétamol, morphine.

– Rokkude heno(Oxygénothérapie) tuma nde ɗimmopoofam ŋakki

– Huutoraade Luutguurɗe(antibiotik) so piɗol ina woodi

– Loowtugol ƴiiƴam (Transfusion sanguine) so ɗam ŋakkii walla tiiɗallaaji goɗɗi ɓeyndiima heen.

🏐 VI). Reentagol e bagginaali artooji (Prévention et conseil génétique) : 

  • Pelagol gilaa nde ɓiɗɗo jibina( dépistage néonatal)
  • Bagginaali artooji wonande yiɗɓe resondirde tawa ina tuuma ina mbaawi heɓde ɓiɗɗo ñawɗo.
  • Janngingol safaara maggu ñawɗo oo e galle maɓɓe

Ko huunde fotnde sanne waɗeede so wallude ɓe faamnde ñawu ngu, safaara maggu e toppitaade cellal mum , geɗe baawɗe addude pilñe no ɓe dentortoo ɗe ekn.

🏥 Rewindo duumiingo (suivi à long terme) :   

  • Rewindo regiingo gilaa e ƴeemndo ƴaaftagol (croissance), jeñtudi nguurdi (bilan biologique) e tiiɗallaaji
  • Rewindaade ɗe terɗe toɓɓaaɗe(organes cibles ) :              Ɓooƴe(reins),ɓernde (cœur), heeñere(foie), gite(yeux).

Wafru ko ñawu bonngu sanne kono kadi a nguu waawii helɓineede so tawii nguu felaama law, so nguu rewindaama no haanirta ni e safrugol kuuɓtidinngol waɗaama sabu a nguu noddu fannuyaŋkooɓe heewɓe no feewi fawaade e tiiɗallaaji maggu.ƴeemndo wuurgol ñawɓe maggu ɓeydiima sanne to leyɗeele ɗe safaaruuji timmuɗi ngoodi.

Kelmeendi :

  • Waylere  :         Mutation
  • Rijjunde glitamin  :     acide glutamique  Calalal Beta-globin :    chaîne béta-globine
  • Nokku wiɗtirdu e haɓtordu Wafru Mali :     Centre de Recherche et de Lutte contre la Drépanocytose CRLD
  • Roondiiɓe selluɓe  :                                porteurs sains
  • Suko-genndol  :                                     vaso-occlusion
  • Genndon tokoson  :                                 petits vaisseaux
  • Mbaydi wafdu  :                                     falciformes
  • Wafduɗingol  :                                            falciformation
  • Ustoɗimmopoofam  :                             hypoxie
  • Caaygol ƴiiƴam duumingol  :              hemolyse chronique
  • Semmbinoore  :           Enzyme
  • ƴero pawnaari Hb F :                                             Augmentation du taux Hb F
  • Beta-Talasemiiji :                                                     les béta thalassémies
  • Alfa Talasemi :                                                            les Alpha thalassémies
  • Mbaydiiji Maanditinɗi :                                 formes cliniques
  • Mbaydi nannduɓe-lomlome :                          forme homozygote
  • Mbaydi seertuɓe-lomlome :                             forme heterozygote
  • Ŋakkere ƴiiƴam duumiinde                       :                      anémie hémolytique chronique
  • Ɗaasɗugol  :                                                                pâleur,
  • Sooyɗuru  :                                                                   ictere
  • Ustundiyam  :                                                     Deshydration
  • Pilñe suko-genndol  :                                             les crises vaso-occlusives
  • Ɓuuɓol  :                                                                le froid,
  • Hiiɗo :                                                                      stress
  • Renndomaale wecco ngo duumaaki  :                       syndrome thoracique aigu
  • Fenndo ngaandi sukoowo  :                      AVC ischémique
  • Fenndo ngaandi tuƴƴoowo :                     AVC hémorragique
  • Piɗe ñannguɗe  :                                               Infections sévères
  • Ɗiŋŋugol muusngol :                                             Priapisme
  • Ɓarmanɗe korle duumiiɗe  :                             Ulcères chroniques des jambes
  • Torlugol ɗaamol ngol duumaaki  :                 Séquestration splénique aiguë
  • Morkoɓiɗɗe baj-aaluderee  :                    les phagocytes mononuclees
  • Ňawu saakitere  :                                             Rétinopathie
  • Ňawuɓooƴe wafruujo  :                                Néphropathie drépanocytaire
  • Hortagol ɓooƴe  :                                             insuffisance renale
  • Moññogol ƴiƴe  :                                                       Ostéonécrose b
  • Buhawal :                                                                      l’os de la cuisse(femur)
  • Wibjowal :                                                                     l’os du bras(humerus)
  • Limgol terɗe ƴiiƴam  :                                   Numeration Formule Sanguine
  • Ŋakkere ƴiiƴam  :                                             anémie
  • Fotgoobuure :                                                     normochrome
  • Fotdarɗe  :                                                            normocytaire
  • ƴergeeseɓiɗɗe :                                                réticulocytose
  • Toɓɓude ƴiiƴam  :                                            Frottis sanguin
  • Seerndugol yiitewol Hemoglobin :        Electrophorese de hemoglobin
  • ƴeemndo Wafduujo :                                     Test de falciformation
  • Rijjo folik walla wuuramin 9 :                    vitamine 9 ou acide folique folate
  • Ŋeesaade/fesaade :                                       vaccination Tokguurɗe :  microorganismes
  • Faddoraade luutguurɗe :                            Antibioprophylaxie
  • Loowtugol ndiyam :                                        réhydratation Luutmuusalleeje :               antalgiques
  • Rokkude heno :                                                 Oxygénothérapie
  • Loowtugol ƴiiƴam :                                         Transfusion sanguine
  • Pelagol :                                                                 Depistage
  • ƴeemndo wuurgol :                                         Esperance de vie
  • Tuugnorɗe :                                                          UE hématologie clinique – Maladies du système S8 MED423 FMOS/USTTB 2023-2024

Dr Boubacari Ali Touré

✍️ Kuɗol Mammadu Foofana

RELATED ARTICLES

WOPPU ƊOO YOWRE

Tiiɗno winndu ɗoo yowre maa
Tiiɗno winndu ɗoo innde maa

- Advertisment -
Google search engine

Most Popular

Recent Comments