Hujjinaango pelle pinal : Tippudi nehdi e jaŋde tuugiindi e ɗemɗe ngenndiije

 

Naatirde : 
Tuggi 1959 feewde hannde, Muritani ummaniima mbayliigaaji e memtanɗe keewɗe tippudi nehdi e jaŋde mum : 1959, 1967, 1973, 1979, 1984, 1999. Keewgol mbayliigaaji ɗii ina addana en waɗde teskuyaaji garooji ɗii :
E ko ɓuri teeŋtude ko ɗi mbayliigaaji politik e/walla miijanteendi. Ɗi keewi ummaneede ko caggal jiiɓru : ngam ñawndude iiñce walla deeƴnude ɗum en, kono wonaa yiɗde huccitande baɗɗiiɗe pinal alaa ko haali karallaagal jaŋde e/walla hakilantaagal.

Ɗi meeɗaa ɓeteede no haanirta nii. Ɗi teskaaki fannuuji naftorteeɗi, renndoyankooji, pinal, karallaagal jaŋde e hakilantaagal ɗemɗe ɗee e hakkeeji pinal leƴƴi leydi ndii kala.

Gaa gaa mbayliigu 1979 cosnoongu Duɗal Ɗemɗe Ngenndiije, alaa heen mbayliigu teskii keewal pine leydi ndii. Ɗi teskaaki kadi jojjanɗe ndimaagu e ƴellitaare e demokaraasi, alaa ko haali muuyaaɗe yimɓe leydi ndii e kuuɓal mum en.
E teskaade ɗumɗoo fof, e fawaade kadi, e ko ɓuri teeŋtude, e soklaaji leydi ndii to bannge ƴellitaare, e tuugaade e Doosɗe leydi ndii kam e piɓondire e binndaaɗe ñaawoore adunankooje ɗe Muritani siifi ɗee, tippudi nehdi e jaŋde nanondiraandi, nduumotoondi, ina foti sompeede : ndi foti tuugaade ko e politik kormagol leƴƴi leydi ndii kala, kam e ɗemɗe mum en e pine mum en.

Wonande pelle pine ngenndiije ɗee, ekkol Muritani ina foti tafde yimɓe ñiɓiiɓe e nokkuuji mum en, yimɓe finɓe, wallitooɓe ƴellitaare e mbayliigu sato mum en e hakilantaagal. E nder ɗuum, ekkol Muritani oo ina foti wonde jahduɗo e sato mum ngam taƴondirde e tafgol yimɓon seeɗa ngardotookon, kam e ceɗgol ɓurtungol.

Ma o udditano aduna kesamkesaagu, e ganndal siyaas e karallaagal, ngam ƴellitde leydi ndii. Ma o wallit tonngitde e wellitde coftal e ñeeñal muritaninaaɓe kala, tuma nde o rokkata gooto e mum en kala, fartaŋŋe mum. Ekkol bayɗo noon waawi wonde tan ko nde jaŋde nde rewri e denndaangal ɗemɗe muuynaaɗe ɗee : Arab, Pulaar, Sooninke e Wolof.

Ngonka

Jeewte Kuftodinɗe Tippudi Nehdi e Jaŋde ina nganniyaa yuɓɓineede caggal nde yimɓe teskii gallugol jaŋde leydi ndii. Ɗeen jeewte ngari ko e sahaa maantinirɗo :

– Ina winndaa e kuulal gadanal Doosɗe Leydi ndii, wonde ɓiɗɓe leydi ndii kala poti yeeso laawol, ko aldaa e paltoor iwdi walla leñol, walla njogoram walla ngonka renndo. Ko noon kadi kuulal jeegom ngal heɓtiniri goodaangal ɗemɗe ngenndiije nay ;

– Muritani ina loowi laawol demokaraasi e compugol dowla tuugiiɗo e sariya ;

– Cosgol Komisariyaa toppitiiɗo Jojjanɗe Aadee e Golle Aadeeje e Renndo siwil kam e Goomu ngenndiiwu Jojjanɗe Aadee, kam e Tuugnorgal Ƴellitgol e Ndeenka Jojjanɗe Aadee, e nder Ndenndaandi Lislameeri Muritani;

– Muritani ina siifi binndaaɗe ñaawoore adunankooje keewɗe, jowitiiɗe e hakkeeji pinal, hakkeeji sukaaɓe, hakkeeji rewɓe, e yimɓe woɗɓe farwuɓe ;

– Puɗɗagol Golle Akaademi Afrikeejo Ɗemɗe (ACALAN, njuɓɓudi Dental Afrik karalleeri ndi doosɗe mum njaɓaa e hitaande 2006). Oon akaademi toɗɗiima ɗemɗe 41 taccikeeriije ɗe anniyii toppitaade e nder duuɓi 10-15 paaɗi ɗii (ina jeyaa e majje ɗemɗe ngenndiije nay Muritani ɗee ; heen goomuuji 12 puɗɗiima golle mum en –ina heen goomu toppitiingu Pulaar nguu).

Faandaare

Hono no ɗe ngaadorinoo waɗde, pelle pine ngenndiije Pulaar, Sooninke e Wolof pellitii addude ballal mum en e ɗee Jeewte Kuftodinɗe Tippudi Nehdi e Jaŋde, rewrude e bayyingol ndeeɗoo hujjinaande, ngam compugol Tippudi Nehdi e Jaŋde kesiri, njuumtundi.

Tuugnorgal

Hujjinaande ndee joopii ko ɗeeɗoo dame :

– Jiyle e feere huftodinnde ngam compugol TNJ kesiri

– Njeñtudi jarribo Duɗal Ɗemɗe Ngenndiije

-Wasiyaaji

Jiyle e feere huftodinnde ngam compugol TNJ kesiri

Jiyle

Pelle pine ngenndiije ɗee njiɗi ko ekkol Muritani tafa Muritaninaajo mo mbaydi kesiri :

– mahiiɗo e ɓure rendo e pinal keeriiɗe, maa ɗe leƴƴi Muritani kala ndenndi ;

– uditaniiɗo ɓure yonta hannde, gaddotooɗe ɓamtaare e ƴellitaare ;

– kormiiɗo keewal ɗemɗe e pine, kormiiɗo jojjanɗe aadee, geɗe gaddotooɗe demokaraasi tuugiiɗo e gootiɗingol keeriiɗe men timmotirooje, e ɓure deeƴre e kisal, muñondiral e nanondiral.

Sifaa ekkol

Ekkol Muritani foti wonde ko :

1. Ekkol ɓiyleydaagu, demokaraasiijo, ƴellitoowo ɓure nuunɗal tuugiiɗe e geɗe garooje ɗee :

– ɗemɗe ɗe sukaaɓe ɓee muuyni ;

– jaŋde ɗemɗe ngenndiije (ƊNG) tippondirnde kam e keewal pine (caggal nde wiɗto renndoɗemɗiiwo waɗaa ngam anndude ɗemɗe kaaleteeɗe e nokku kala) ;

– farayse ɗemngal udditaare

– dokkugol heewɗemɗaagu faayiida

2. Ekkol toppittooɗo soklaaji jaŋde e nder duɗe laamu e duɗe ɗe ngonaa duɗe laamu :

– Tuggi jaŋde gaggaaji haa cagataagu (nehdi gaggaaji, jaŋde lesre e hakkundeere e toownde, jaŋde mawɓe e heblo, heblo karallaagal e golle;

– Kuftodingol gollondiral e jaŋde heeriinde huftodinnde e karallagaal e golle (wondude e deftere ɗowgu golle).

– Ekkol juumtuɗo

– Jahdingol kirikilaa oo e ngonka nokkuyankeewa (waasa wonde gootiɗingol tuugnorɗe jaŋde) tawa kadi ina teskoo ngonka leydi ndii;

– Kattanɗe nguurndam ngam heblo moƴƴo gollooɓe renndo ;

– Naatnugol lawɗungol, juɓɓungol anterperenaagal (tawa fannuuji goɗɗi ina naatniree heen seeɗa seeɗa) : golle jenñtinooje (AGR) kuuptidinee e jaŋde ekkol ; sosiyateeji tokoosi e joofnirde jaŋde wonande ko ɓuri heewde e janngooɓe wondude e ballal laamu ngam gaddanaade joom mum en golle)

– Gardinngol fannuuji ganndal siyaas e karallaagal ngam ƴellitaare ;

– Tammbagol tabitngol heblo to bannge pinal e ñeeñal e kisal e jojjanɗe aadee ;

– Ustugol ɓurondire e garjeende (gartirgol internaa, haa arti noon e nokkuuji ɗo baasal ɓuri wonde, haa teeŋti noon kadi wonande sukaaɓe rewɓe).

Feebariyee 2011

 

Njuuteendi jaŋde e tippondiral ɗemɗe

Njuuteendi jaŋde wonande rogere kala

Doge jaŋde                        Njuuteendi

Jaŋde gaggaaji                   Duuɓi 3 haa 5

Jaŋde lesre                        Duuɓi 5

Hakkunndeere                   Kolees Duuɓi 3

Liisee                                Duuɓi 3

Toownde                           So famɗii duuɓi 4

Tippondiral ɗemɗe

Alluwal tippondiral ɗemɗe ngenndiije e nder jaŋde gaggaaji e jaŋde huftodinnde aadondoraande

Daawal Tolno    ƊNG1       ƊNG2 /    Ɗ3Farayse /   Ɗ4 Engele

Gaggaaji            X                  X                     –                    –

Lesre    

                H. 1nde  X                X                      X                    –

                H. 2re    X                X                       X                    –

                H. 3re    X                X                       X                    –

                H. 4re    X                X                       X                    –

                H. 5re    X                X                       X                    –

Kolees 

                H. 1nde  X                X                       X                    X

                H. 2re    X                X                        X                   X

                H. 3re    X                X                        X                   X

Liisee   

                H. 4re    X                X                        X                   X

                H. 5re    X                X                        X                   X

                H. 6re    X                X                        X                   X

(ƊNG = Ɗemngal Ngenndiwal)

Gaggaaji (sardee daafaa e deenirɗe sukaaɓe, tolnooji 3 : tokoson : duuɓi 2-3-4; hakkundeeɓe : duuɓi 4-5 ; mawɓe : duuɓi 5-6).

Jaŋde gaggaaji nde min njiɗi huuftodina ndee, so siynirama no moƴƴi, ko feere moƴƴere, yuumtunde ngam heblugol naatgol jaŋde, ɗaɓɓunde noon heblo moƴƴo rewɓe nehooɓe ɓee, kam e toppitagol laamu ɓurngol moƴƴude senngo jaŋde heeriinde ooɗoo tolno.

Laamu e gollooɓe heeriiɓe ina poti wallitde no moƴƴi renndooji ɗii e heeriiɓe ɓee, ummantooɓe ndeen jaŋde.

Minen mbelaa waasde toɗɗaade heen sukaaɓe yahrooɓe e duuɓi ɗiɗi, sibu aɓe njogii juɓɓule potɗe toppitaade ɓe, hono ko anndiraa pupoñiyeer e keresaaji.

-Jaŋde lesre :               duuɓi 5

-Jaŋde hakkundeere :   duuɓi 6

– Kolees :                     duuɓi 3

– Liisee :                      duuɓi 3

E miijo amen, TNJ kuutortoondi ɗemɗe ngenndiije kuutorogol moƴƴol, ina waawi raɓɓiɗinde njuuteendi jaŋde ndee, ɓura ko ngannduno-ɗen haa hannde koo yuumtude. Humpito Duɗal Ɗemɗe Ngenndiije (ƴeew les ɗoo) ina seedtoo ɗum. Ina moƴƴi ngoon humpito janngee ngam ɗowde golle paaɗe.

Ngam newnude binndol ngol, min tonngirii nii ɗemɗe ɗee, e fawaade e mbaawka e kuutoragol majje :

Ɗ1 : Ɗemngal 1, firti ko ɗemngal kaaleteengal e nder galle, ko anndiraa ɗemngal muuynangal koo ;

Ɗ2 : Ɗemngal 2, firtata ko ɗemngal ngal cukalel ngel janngi : ina hasii wona ɗemngal ngenndiwal goɗngal :

Ɗ3 : Ɗemngal 3, woni Farayse ɗooyene ;

Ɗ4 : Ɗemngal 4, woni Engele ɗooyene.

Fiɓnde ardinaande ɗooyene ko ɗiɗ-ɗemɗaagal (walla heew-ɗemɗaagal boom) jaawngal:

– Gila e tolno gaggaaji, jaŋde ndee waɗdetee e ɗemngal ngenndiwal goɗngal ko famɗi fof, tawa ina huutoroo ɗemngal ngal muuyni ngal e nder golle pinndinooje;

– Arab (ɗemngal Ɗ1 wonande muunuɓe ɗum) kam e Farayse ko ɗemɗe janngeteeɗe e janngirteeɗe (hay so tawii noon, e daawal gadal ngal, Farayse ko ɗemngal janngeteengal tan, haa hitaande adannde jaŋde hakkundeere (H1H)).

Ine jojji fannu biyeteeɗo naattondiral pine naatnee e jaŋde hee;

Ɗemngal Engele fuɗɗotoo janngeede ko e H1H no fannu nii e denndaangal njuuteendi jaŋde ndee;

Kawgel Berwe (BEPC) waɗetee ko e ɗemɗe ɗiɗi ngenndiije (ɗemngal muuynangal e ɗemngal ɗiɗmal) kam e Farayse e walla Engele;

Kawgel Bakkaa, e ko ɓuri teeŋtude, waɗetee ko e ɗemɗe ngenndiije wonande fannuuji siyaas, waɗee e Farayse wonande fannuuji coñce;

Maa juɓɓule keɓɓittooɗe uddite wonande almudɓe wonduɓe e caɗeele walla wonande mawɓe waɗtuɓe yiyde binndi. Ma ɗe mballit sukkande ɓe ŋakke maɓɓe e rokkude ɓe tolno katojinaaɗo oo : Kala hollitɓe mbaawka caggal nde naati ɗee juɓɓule, maa nduttine e nder janngirɗe laamu gaadoraaɗe ɗee, ngam jokkude jaŋde mum en. Heddiiɓe ɓee maa ndañ humpito addanoowo ɗum en waawde gollaade.

Jokku ɗooyene Humpito jaŋde ɗemɗe ngenndiije

Jokku ɗoo ngam tarde winndannde ndee e Farayse (En Français)