Mooɓondiral 7ɓal F.Ɓ.P.M. : mooɓondiral kesamhesaagu

Hono no habriranoo, Fedde Ɓamtaare Pulaar e Muritani (F.Ɓ.P.M.) yuɓɓinii, ñalnde 28 e 29 desaambar 2019, joɗnde mum mooɓondiral jeeɗaɓiire (7ɓiire) to Ganniiru Ngenndiiru (Musée national) Nuwaasoot, e tawtoreede nulaaɓe 15 catal fedde ndee, yantude e hooreeɓe teddungal e hoohooɓe woɗɓe bismaaɓe e joɗnde ndee, kam e terɗe e yiɗɓe fedde ndee. Ngalɗoo mooɓondiral inniranoo ko « Mooɓondiral kesamhesaagu ». Eɗen mbaawi wiyde, so en tuugniima e paandaale kese fedde ndee dottani hoore mum, haa e doosɗe mum kese ɗee, e yiilirde hesere ndee, eɗen mbaawi wiyde wonde wonii tigi « mooɓondiral kesamhesaagu ». 

Gila nde fedde ndee sosaa e hitaande 1974 haa e oo sahaa, ɓurnoo teeŋtude e faandaare e golle mayre ko haɓde e humambinnaagu rewrude e jaŋde mawɓe nder ɗemngal Pulaar. E daawal paangal ngal woni faandaare mayre rowrowre ko nehdi ɓiyleydaagu ngam yooltude hakkeeji pinal e ɗemngal, e daranaade laawɗingol ɗemɗe ngenndiije ɗee kala e waɗtude ɗe « ɗemɗe jaŋde, ɗemɗe ɓamtaare, ɗemɗe gollorteeɗe, ɗemɗe ɓamtaare nder renndo ». Yiilirde ardotoonde fedde ndee hoybinaama (terɗe 17 wonnoo, wontii terɗe 11 fat), hakindo duuɓi mayre ustiima sibu jooni ko sukaaɓe ɓuri heewde e mayre, limoore rewɓe ɓee kadi ɓeydiima e mayre. Ciftinen tan Fedde ndee yuɓɓinii joɗle mooɓondiral e kitaale 1980, 1982, 1985, 1987, 1994, 2003 e 2019.

Fedde Ɓamtaare Pulaar Muritani (FƁPM) yuɓɓinii, e ñalɗi 28 e 29 bowte (desaambar) 2019 batu mum mooɓondiral jeeɗiɓal to Duɗal Gannirdu Ngenndi (Musée National) e nder Nuwaasoot, laamorgo Muritani. Sappo e joy (15) catal fedde ndee nootitiima : Nuwaadibu, Ligisayba 1, Sehilbaabi, El Miina, Kayhayɗi, Erkiis, Barkewol, Riyaad, Arafaat, Aksuus, Faraa Liitaama (Jiŋkeere), Daar Naayiim, Ɓoggee, Kiifa e Suwoyraat.

Nootitagol yimɓe mawɓe e kewu nguu, tawi ko teskinɓe, teskaaɓe, teskoraaɓe darnde mumen e golle mumen maantiniiɗe, gila e hilifaaɓe diine e hilifaaɓe aada haa e wonnooɓe jagge toowɗe to bannge laamuuji meeɗnooɗi laamaade Muritani, ɓamtii faayiida ñalɗi ɗii. Ko noon kadi garal hooreeɓe teddungal Fedde ndee, wayɓe no Sileymaani Kan, Mammadu Siley Bah e Umaar Idiriisa Saawo e yantondirde e mawɓe pelle sooninkooɓe e jolfuɓe, ƴellitii mooɓondiral ngal.

Golle mooɓondiral ngal puɗɗii ko heedde 10w30 subaka ñalnde 28 ndee. Ciimtol daawal ngal duuɓi 17 waɗaa, ɓure e pergitte kawranooɗe njangtaa fotde waktu pawɗo. Jamaanu ngarnoongu nguu weltii, faami so won leliiɓe luliiɓe no janaale, ndeke won dadiiɓe dariiɓe no jullaaje. Caggal ɗuum bismanooɓe ɓee ɗaccitaa, mbaynii, njalti, tiindii e wejooji defte pulaar e geɗe goɗɗe bejanooɗe ɗo ardude ɗoo.

Yiilirde Ngenndiire yaltoore ndee, nulaaɓe cate e won e terɗe teelɗuɗe jeyaaɗe e fedde ndee naatti to nder saal too, njooɗtii e toŋorɗe, caggal nde nduusi hoɗɓe mumen. Cate garnooɗe ɗee limtaa, ɗe kawri sappo e joy, kuuɓal nulaaɓe majje anndaa, tonngaa caggal nde miijo arti e jaale mawɗe nde fedde ndee yahranoo e duwanaade ɓesnguuji majje. Catal heen fof, hooreejo mum walla jonaaɗo mum rokkaa konngol, yettini nulal pawanoongal e dow daande mum feewde e mooɓondiral ngal.

So en etiima tonngude denndaangal goytaali walla jambitaali nulaaɓe cate ɓee ɓurɗi teeŋtude, maa ɗi ngartu haa e joy :
– kumpa hakkunde cate e Yiilirde Ngenndiire, teeŋti to bannge njilluuji;
– caɗeele jaŋde, jannginooɓe e tuugnorɗe gootiɗinaaɗe;
– caɗeele hakkunde cate e jagge jooɗaniiɗe laamu e won e diiwanuuji
– keertingol eɓɓooje garooje e nder Nuwaasoot
– toɓɓere galle Fedde ndee.

Nde konngol arti e yiilirde yaltoore ndee, Aamadu Umaar Jah e won e terɗe ngetii jaabtaade e dallinde sababuuji ɗiin ngoƴaaji gummoriiɗi e cate. Caggal ɗum huccanaa toɗɗagol Yiilirde fotnde ɗowde golle mooɓondiral 7ɓal ngal, siforiinde nii :

• Hooreejo : Yaayaa Fuunti Soh (Catal Sehilbaabi)
• Cukko hooreejo : Usmaan Ñaan (Catal Kayhayɗi)
• Ciimtoowo : Muusaa Jibi Taal (Raybaani/Erkiis)
• Ciimtoowo : Mammadu Huudu Jaw (Nuwaadibu)
• Terɗe :
– Raamata Ɓaas (Catal Ɓoggee) ;
– Aysata Bah (Catal El Miina) ;
– Bookara Aamadu Bah (Yiilirde yaltoore).

Tawanooɓe joɗnde ndee poɓɓi kelle ngam hollude njaɓii yiilirde ndee. Nii woni nde yaaɓani ɗoon e ɗoon feccitaade tawaaɓe ɓee e nder goomuuji 4 golle, potɗi kam en fof yuurnitaade Winndannde Kuccam e lelnugol feere golle (DOPS), e eɓɓaande doosɗe, e njeñtudi gollorɗi paatuɗi e eɓɓaaɗe faggudu e jaaynde fedde ndee hono Fooyre Ɓamtaare.

Goomu 1:
– Hooreejo         : Armiya Dem (Aksuus)
– Ciimtoowo       : Aamadu Tijjaani Sih (Arafaat/Nuwasoot)

Goomu 2:
– Hooreejo         : Hammaat Joop (El Miina/Nuwaasoot)
– Ciimtoowo       : Habii Kebe (El Miina/Nuwaasoot)

Goomu 3 :
– Hooreejo         : Hawwaa Gay (El Miina/Nuwaasoot)
– Ciimtoowo       : Umar Sih (Suwoyraat)

Goomu 4 :
– Hooreejo         : Mammdu Haasi Mbay (Nuwaasoot)
– Ciimtoowo       : Aamadu Malal Jallo (Nuwaasoot)

Golle goomuuji ɗii njokkii haa e ñalawma ɗimmo oo, ɗum woni ñalnde 29 ndee. Caggal bottaaje e juulal tiisubaar, ardinooɓe goomuuji ɗii e fillittooɓe mumen kadi njoñtoyii ngam seɗtaade e wootiɗinde ko goomu fof tonngunoo bannge mum. Ɗuum artiraa, saaktaa, jaɓaa ko aldaa e luural. Nde ɗoon hempi, yimɓe ɓee njaaɓani haŋkadi toɗɗaade Yiilirde ngenndiire jogornde ɗowde fedde ndee fotde duuɓi nay garooji. Fedde ndee noon ena jogii aada no toɗɗortonoo suɓoytooɓe yiilirde hesere fawaade e doosɗe. Oon ngaddiin, wonaa yimɓe fof paamdi mo ɗoon e batu nguu. Ko ɗuum waɗi duko saɗtungo waɗii hakkunde annduɓe ndiin mbaydi e wonɓe hoɗɓe e mayri. Fedde ndee ena aadorinoo gila e hitaande 1982, kala nde yiilirde joofni golle mum, woɗnde ena toɗɗee, yiilirde yaltoore ndee ina sakkita goomu toɗɗoytoongu yiilirde hesere. E nder batu nguu noon, won ɓe ɗuum feewnitaaki. Sinno ko e sago mumen ko maa yimɓe ɓee kaalanee fannu no suɓirtee nii haa gasa, nde yimɓe puɗɗoo suɓteede ɗoon e nder joɗnde ndee ngam toɗɗoyaade yiilirde hesere ndee. Ɗo yahanoo artanoo fof, waɗaa woote. Caggal nde woote mbaɗaa, goomu nguu jaɓaa e ndii mbaadi : daaɗe jaɓde : 190 ; daaɗe caliiɗe : 19 ; daaɗe jaambureeje : 10.

Toɗɗanooɓe yo njah cuɓoyoo yiilirde hesere ndee ko ɓeeɗoo :

1. Daawda Abdullaay Dem (yiilirde ngenndiire yaltoore)
2. Abdul Demmba Gey (Catal Nuwaadibu)
3. Raamata Ceerno Bah (catal Ligisayba)
4. Mammadu Abdul Jallo (catal Arafaat)
5. Yero Sammba Soh (catal Barkewol)
6. Umaar Sih (catal Suwoyraat)
7. Iisaa Gori Bah (catal Kiifa)

Caggal nde goomu nguu joñtii ko juuti, ngu artiri e joɗnde ndee, ndeeɗoo Yiilirde :

Hooreeɓe teddungal :

1. Umaar Mammadu Kan lollirɗo Sileymaani Kan
2. Mammadu Siley Bah
3. Umaar Idiriisa Saawo
4. Aamadu Umaar Jah
5. Dr Alhuseyni Jah lollirɗo Dr Jah
6. Sammba Gata Bah
7. Sammba Joom Bah
8. Usmaan Kan
9. Hammadi Sukki Mbooc

Yiilirde Ngenndi

1. Hooreejo : Bookar Aamadu Bah
2. Cukko hooreejo: Mammadu Haasi Mbay
3. Koolaaɗo Kuuɓal: Faatimata Sammba Joop
4. Cukko koolaaɗo kuuɓal : Abdullaay Sih
5. Kalfinaaɗo kaalis e ngalu : Aamadu Haaruuna Sih
6. Kalfinaaɗo nehdi e jaŋde mawɓe e nehdi ɓiyleydaagu: Mammadu Njobbo jah
7. Kalfinaaɗo tiiɗtingol tippule e njuɓɓudi:  Aamadu Dulo Soh
8. Kalfinaaɗo Kumpital : Maamuudu Malal Gey
9. Kalfinaaɗo dallinannde : Abdullaay Muusaa Sal
10. Kalfinaaɗo eddaagu : Aysata Aamadu Bah
11. Kalfinaaɗo Pinal : Habii Bayal Kebe

Terɗe goomu horo

1. Koroowo ngalu gooto, gardiiɗo goomu nguu : Aamadu Malal Jallo
2. Sukkuɓe ɗiɗo koroowo ngalu :
– Muusaa Jibi Taal
– Gay Mammadu

Caggal nde woote mbaɗaa, daaɗe teemedere e capanɗe jeenay e joy tawanooɗe ɗee, nii peccitorii :
– Limoore daaɗe jaɓɗe : 130 daande ;
– Limoore daaɗe caliiɗe                : 53 daande ;
– Limoore daaɗe jaambureeje : 12 daande.

Tesko: 36 daande ngalaano e joɗnde hee nde woote ɗee mbaɗetee ndee.

Caggal ɗuum Yiilirde joɗnde ndee tellii, Yiilirde hesere ndee jooɗii, hooreejo keso oo, hono Bookara Aamadu Bah, ƴetti ngardiigu golle ɗee. E nder konngol daɓɓol, o jaari denndaangal arɓe mooɓondiral ngal sabu teddungal ndokki ɓe ngal, kanko e denndaangal terɗe yiilirde hesere ndee. O limti huunde e geɗe keñoraaɗe, o hunii waɗde kala ko o waawi, mbele, e ballal Alla, paandaale kese fedde ndee ina laatoo.

Gelongal Fuuta lollirɗo, Njaay Saydu Aamadu

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

•