DOOSƊE FEDDE ƁAMTAARE PULAAR E MURITANI

FEDDE ƁAMTAARE PULAAR HE MURITANI  (F.Ɓ.P.M.)

DOOSƊE

Fedde Ɓamtaare Pulaar e Muritani (FƁPM) ko fedde keewal pine, demokaraasi, rimɗunde, nde wonaa fedde politik, nde wonaa fedde njulaagu, nde nguurndam mum dottaaka. Anniya mayre ko wallitde ɓamtaare pinal ngenndiwal Muritani, haa teeŋti noon e pinal fulɓe, rewrude e nehdi e kaɓgol e humambinnaagu.

Donngal FƁPM ko wallitde mahngo miijo e dillere ɓiyleydiire ngam hokkitde leƴƴi Pulaar, Sooninke e Wolof timmal hakkeeji mum en to bannge pinal e ɗemngal.

DAMAL I : INNDE, MUDDA e JOƊNDE

Kuulal 1 : E tuugnaade e sariya t°ŋ 64.098 mo 9 suweŋ 1973 e 73.157 mo 2 sulyee 1973, fedde pinal ngenndiire wiyeteende Fedde Ɓamtaare Pulaar e Muritani (FƁPM) anndiraande Association pour La Renaissance du Pulaar en République Islamique de Mauritanie (FƁPM /A.R.P.R.I.M). FƁPM huniima ɗooftaade sariyaaji e laabi jowitiiɗi e pelle kuutorteeɗi e Muritani.

Kuulal 2: Dumunna fedde ndee dottaaka, nguurndam mayre alaa lajal.

Kuulal 3: Joɗnde F.Ɓ.P.M. ko Nuwaasoot.

DAMAL II : FAANDAARE

Article 4 : Paandaale FƁPM ko :

• Wallitde mbele denndaangal ɗemɗe ngenndiije ɗee ina ngona ɗemɗe laawɗinaaɗe, ɗemɗe jaŋde, ɗemɗe gollorteeɗe, ɗemɗe ɓamtaare nder renndo ;
• Ƴellitde nehdi/jaŋde mawɓe, potal eddaagu e ɓamtaare.

DAMAL III : NAATGOL

Kuulal 5 : FƁPM ina udditanaa kala muritaninaajo jaɓɗo paandaale mum, kuniiɗo ɗooftaade doosɗe mum, e sarɗiyeeji mum ndernderi e jamirooje mum.

Kuulal 6 : Kala jiɗɗo naatde fedde ndee maa winnda ɗaɓɓaande huccina ɗum e catal ɓurngal ɓallaade ɗum, potngal jaɓde walla salaade ɗum.

Kuulal 7 : Naatirɗe ko capanɗe joy (50) ugiyya MRU. Piye lewru ko buuɗi noogaas (20) ugiyya MRU wonande kala tergal joɓeteengal walla jogingal dañirgal. Naatirɗe ina poti hesɗitineede laawol gootol duuɓi nay kala (4), caggal batu kuuɓtodinngu.

 

DAMAL IV : JUƁƁULE

Kuulal 8 : Juɓɓule FƁPM ko :

–      Batu kuuɓtodinngu

–      Goomu diisnondiral

–      Yiilirde ngenndiire

–      Cate

–      Goomu Horo

Kuulal 9 : batu kuuɓtodinngu :

–      Batu kuuɓtodinngu woni njuɓɓudi dowrowri fedde ndee. Mbaawka mayri ko :

–      lelnude paandaale fedde ndee ;

–      jaɓde doosɗe fedde ndee ;

–      jaɓde ciimti golle e ngalu ;

–      toɗɗaade hooreeɓe e terɗe Yiilirde ngenndiire kam e Goomu horo ;

–      jaɓde diiwgol haa cay tergal walla catal fedde ndee;

–      fellitde naatnude fedde ndee e geɗe kimmuɗe no feewi (yeru njeeygu walla dokkal won oon jeyi fedde ndee) ;

Kuulal 10 : Terɗe Batu kuuɓtodinngu : Tawtortee joɗle batu kuuɓtodinngu ko:

wondude e daande wootoore :

–      terɗe Yiilirde ngenndiire ;

–      yonaaɓe Goomuuji ngenndi ;

–      hooreeɓe cate ;

–      nulaaɓe cate ;

wondude e daande diisneteende :

–      kala neɗɗo walla fedde nde Yiilirde ngenndi bismii e joɗnde hee.

Kuulal 11 : Joɗle Batu Kuuɓtodinngu: Batu Kuuɓtodinngu ina jooɗoo e joɗnde aadoraande duuɓi nay (4) kala e nder gooto e nokkuuji RIM.

Kuulal 12 : Yiilirde ngenndiire ina waawi noddude Batu Kuuɓtodinngu wonande kala ko faati e nguurndam fedde ndee. E nde foti noddude Batu Kuuɓtodinngu keñoraangu so 2/3 cate FƁPM coftuɗe ɗee ɗaɓɓii ɗum. (ƴw sarɗiyeeji ndernderi)

Kuulal 13 : Batu diisnondiral

BATU DIISNONDIRAL ina jooɗoo e joɗnde aadoraande laawol gootol duuɓi ɗiɗi kala, hakkunde joɗle ɗiɗi Batu Kuuɓtodinngu ; BATU DIISNONDIRAL ina jooɗoo e joɗnde heñoraande so keeweendi mehri (50%+1) terɗe Yiilirde ngenndiire

Terɗe BATU DIISNONDIRAL ko :

1. terɗe Yiilirde ngenndiire ;
2. terɗe Goomuuji ngenndi ;
3. yonaaɓe Cate FƁPM.

Batu diisnondiral reenata ko ɗooftagol Doosɗe e paandaale Fedde ndee, ngu rokka wasiyaaji wonande geɗe ɗe Yiilirde ngenndiire holliti ngu. Ngu abada waylude peeje Batu Kuuɓtodinngu ƴefti.

E ngu waawu wagginde Yiilirde ngenndiire noddugol Batu Kuuɓtodinngu keñoraangu so tawii paandaale e kuccam fedde ndee ɗooftaaka haa ko ina bonnana Fedde ndee.

So ina moti, Yiilirde ngenndiire ina waawi ɗaɓɓude joɗnde BATU DIISNONDIRAL.

Kuulal 14 : Yiilirde ngenndiire (Y.NG.)

Yiilirde ngenndiire siynata paandaale e jamirooje Batu Kuuɓtodinngu.

Nde hollita Batu Kuuɓtodinngu kala geɗe kimmuɗe no feewi, toɗɗiiɗe nguurndam e ngalu Fedde ndee.

Ko kayre heblata, nodda Batu Kuuɓtodinngu tawi ina diisnondiri e cate ;

Kayre jaɓata tuugnorɗe golle lewru goomuuji ;

Yiilirde ngenndiire ina waawi lomtinde kala tergal yiilirde ndee nattungal heɓaade ko laatii. Kala tergal coɗangal e Yiilirde haa woni lebbi tati, ina foti laawɗineede.

Yiilirde ngenndiire ina waawi, so ina jojji, waɗde gate hakkunde mum e cate.

Yiilirde ngenndiire ko ɗeeɗoo :

1. Hooreejo ;
2. Cukko hooreejo;
3. Koolaaɗo kuuɓal
4. Cukko koolaaɗo kuuɓal
5. Kalfinaaɗo kaalis e ngalu
6. Kalfinaaɗo Nehdi/Jaŋde mawɓe / Nehdi ɓiyleydaagu
7. Kalfinaaɗo tiiɗtingol tippule e njuɓɓudi
8. Kalfinaaɗo kumpital
9. Kalfinaaɗo dallinaande
10. Kalfinaaɗo eddaagu
11. Kalfinaaɗo pinal

Kuulal 15 : Goomu Horo

Goomu Horo halfinaa horde huufo kaalis e ngalu fedde ndee. Terɗe maggu njeyetaake e Yiilirde ngenndiire walla jiilirɗe cate.

Terɗe Goomu Horo ko :

1. koroowo ngalu gooto, gardiiɗo goomu nguu,
2. sukkuɓe koroowo ngalu ɗiɗo.

Kuulal 16 : terɗe juɓɓule

Waawi wonde tergal YNG, tergal jiilirɗe cate, hooreejo walla hooreejo teddungal tan ko yimɓe huuɓnuɓe sarɗi gooto walla sarɗiiji keewɗi e sarɗiiji garooji ɗii :

• Ɓure/paarnorɗi fedde ndee : Nuunɗal, Muñal, Pellital, Udditaare, Juɓɓondiral haala e golle ;
• Faamamuya gagga pinal e ɗemɗe leydi ndii ;
• Yarlitaare, pellital.

Kuulal 17 : Hooreeɓe teddungal :

E tuugnaade e kuulal 16 dow ngal, hooreeɓe teddungal fedde ndee cuɓirtee ko golle mum en ngam ɓamtaare pinal ngenndi ndii haa teeŋti noon e pinal fulɓe.

Kuulal 18 : Golle hooreejo fedde ko :

–      Jokkondirde golle Yiilirde ngenndiire nder ciynugol paandaale e jamirooje Batu Kuuɓtodinngu.

–      Noddude e ardaade batuuji Yiilirde ngenndiire ;

–      Jooɗanaade Fedde ndee e denndaangal geɗe nguurndam renndo ngoo (njuɓɓudi laamu, ñaawoore ekn.)

–      Jaɓde ɗaɓɓaaɗe jaltugol ngalu ;

–      Siifdude e kalfinaaɗo kaalis e ngalu fedde ndee walla goɗɗo mo Yiilirde ngenndiire toɗɗii, dokimaaji kaalis.

Kuulal 19 : Golle cukko hooreejo ko :

–      Lomtaade hooreejo so luutaama walla ina wondi e ngantu ; Omo foti gollodaade e hooreejo.

–      Rewindaade golle goomuuji e cate.

Kuulal 20 : Koolaaɗo kuuɓal halfinaa ko :

–      Toppitaade gollagol njuɓɓudi fedde ndee ;

–      mooftude e yuɓɓinde duttorɗe njuɓɓudi fedde ndee ;

–      toppitaade ɗooftagol binndaaɗe gorwore fedde ndee ;

–      neldude noddaango feewde e terɗe potɗe tawtoreede joɗle Y.NG. e Batu Kuuɓtodinngu ;

–      jogaade binndol kuuɓal batuuji Y.NG.

Kuulal 21 : Cukko Koolaaɗo kuuɓal halfinaa ko :

–      Lomtaade Koolaaɗo kuuɓal so luutaama walla ina wondi e ngantu ; omo foti gollodaade e koolaaɗo kuuɓal ;

–      Lomtaade koolaaɗo kuuɓal so ngantu mo duumaaki heɓtiima ɗum.

Kuulal 22 : Woni golle Kalfinaaɗo Nehdi e jaŋde/Jaŋde mawɓe/Nehdi ɓiyleydaagu ko :

–      jokkondirde cofte paatuɗe e nehdi e jaŋde, e jaŋde mawɓe, e nehdi ɓiyleydaagu (Ƴw salndu 2&6 DOSP) ;

–      lelnude feere ciynugol golle wonande lewru kala, jaɓna ɗum Yiilirde ngenndiire ;

–      waɗde ciimti golle goomu nguu, holla ɗum Yiilirde ngenndiire ngam jaɓde ɗum ;

–      hollude Yiilirde ngenndiire ciynugol feere golle lewru kala;

–      noddude e ardaade batuuji goomu nguu ;

–      lelnude eɓɓaaɗe, hollita ɗum Yiilirde ngenndiire ngam jaɓde ɗum, e yiylanaade ɗum en ngalu ;

–      sakkude peeje ngam tiiɗtingol kattanɗe terɗe goomu nguu.

Kuulal 23 : Woni golle Kalfinaaɗo tiiɗtingol Tippudi njuɓɓudi ko :
– jokkondirde cofte paatuɗe tiiɗtingol tippudi e njuɓɓudi (Ƴw salndu 1 DOSP (Ƴw salndu 1 DOSP) ;
–  lelnude feere ciynugol golle wonande lewru kala, jaɓna ɗum Yiilirde ngenndiire ;
– waɗde ciimti golle goomu nguu, holla ɗum Yiilirde ngenndiire ngam jaɓde ɗum ;
– hollude Yiilirde ngenndiire ciynugol feere golle lewru kala;
– noddude e ardaade batuuji goomu nguu ;
– lelnude eɓɓaaɗe, hollita ɗum Yiilirde ngenndiire mgam jaɓde ɗum, e yiylanaade ɗum en ngalu ;
– sakkude peeje ngam tiiɗtingol kattanɗe terɗe goomu nguu.

Kuulal 24 : Woni golle Kalfinaaɗo kumpital ko :
– jokkondirde cofte paatuɗe e kumpital (Ƴw salndu 5 DOSP) ;
– lelnude feere ciynugol golle wonande lewru goomu nguu, jaɓna ɗum Yiilirde ngenndiire ;
– waɗde ciimti goomu nguu holla ɗum Yiilirde ngenndiire ngam jaɓde ɗum ;
– hollude Yiilirde ngenndiire ciynugol feere golle lewru kala goomu nguu ;

–    noddude e ardaade batuuji goomu nguu ;

–    lelnude eɓɓaaɗe, hollita ɗum Yiilirde ngenndiire ngam jaɓde ɗum, e yiylanaade ɗum en ngalu ;

–    sakkude peeje ngam tiiɗtingol kattanɗe terɗe goomu nguu ;

–    yuɓɓinde lelnugol feere golle (estaraatesi) kumpital wonande fedde ndee.

Kuulal 25 : Woni golle Kalfinaaɗo dallinaande ko :

–    jirwinde e yuɓɓinde golle dallinaande FƁPM faatunde e hakkeeji pinal e ɗemngal; (Ƴw salndu 3 DOSP) ;

–    lelnude feere ciynugol golle wonande lewru goomu nguu, jaɓna ɗum Yiilirde ngenndiire ;

– waɗde ciimti goomu nguu holla ɗum Yiilirde ngenndiire ngam jaɓde ɗum ;

– hollude Yiilirde ngenndiire ciynugol feere golle lewru kala goomu nguu ;

– noddude e ardaade batuuji goomu nguu ;

– lelnude eɓɓaaɗe, hollita ɗum Yiilirde ngenndiire mgam jaɓde ɗum, e yiylanaade ɗum en ngalu ;
– sakkude peeje ngam tiiɗtingol kattanɗe terɗe goomu nguu.

Kuulal 26 : Woni golle Kalfinaaɗo kaalis e ngalu fedde ko :
– jokkondirde cofte paatuɗe e kaalis e ngalu ;
– lelnude feere ciynugol golle wonande lewru goomu nguu, jaɓna ɗum Yiilirde ngenndiire ;
– waɗde ciimti goomu nguu holla ɗum Yiilirde ngenndiire ngam jaɓde ɗum ;
– hollude Yiilirde ngenndiire ciynugol feere golle lewru kala goomu nguu ;
– noddude e ardaade batuuji goomu nguu ;
– lelnude eɓɓaaɗe, hollita ɗum Yiilirde ngenndiire mgam jaɓde ɗum, e yiylanaade ɗum en ngalu ;
– sakkude peeje ngam tiiɗtingol kattanɗe terɗe goomu nguu ;
– yuɓɓinde lelnugol feere golle (estaraatesi) kaalis kam e karnal laabi gollorɗi njuɓɓudi e kaalis wonande fedde ndee.

Kuulal 27 : Woni golle Kalfinaaɗo eddaagu ko :
– jokkondirde cofte paatuɗe e eddaagu (Ƴw salndu 4 DOSP) ;
– lelnude feere ciynugol golle wonande lewru goomu nguu, jaɓna ɗum Yiilirde ngenndiire ;
– waɗde ciimti goomu nguu holla ɗum Yiilirde ngenndiire ngam jaɓde ɗum ;
– hollude Yiilirde ngenndiire ciynugol feere golle lewru kala goomu nguu ;
– noddude e ardaade batuuji goomu nguu ;
– lelnude eɓɓaaɗe, hollita ɗum Yiilirde ngenndiire mgam jaɓde ɗum, e yiylanaade ɗum en ngalu ;
– sakkude peeje ngam tiiɗtingol kattanɗe terɗe goomu nguu ;

Kuulal 28 : Woni golle Kalfinaaɗo pinal ko :
– jokkondirde cofte paatuɗe e ƴellitgol pinal e ñeeñal e ngalu fulɓe (Ƴw salndu 7 DOSP) ;
– lelnude feere ciynugol golle wonande lewru goomu nguu, jaɓna ɗum Yiilirde ngenndiire ;
– waɗde ciimti goomu nguu holla ɗum Yiilirde ngenndiire ngam jaɓde ɗum ;
– hollude Yiilirde ngenndiire ciynugol feere golle lewru kala goomu nguu ;
– noddude e ardaade batuuji goomu nguu ;
– lelnude eɓɓaaɗe, hollita ɗum Yiilirde ngenndiire mgam jaɓde ɗum, e yiylanaade ɗum en ngalu ;
– sakkude peeje ngam tiiɗtingol kattanɗe terɗe goomu nguu ;

kuulal 29 : Goomuuji ngenndi :
Goomuuji ngenndi ko :

1. Goomu Nehdi e jaŋde e jaŋde mawɓe e Nehdi ɓiyleydaagu ;
2. Goomu pinal ;
3. Goomu kumpital ;
4. Goomu kaalis e ngalu ;
5. Goomu tiiɗtingol Tippudi e Njuɓɓudi ;
6. Goomu Dallinaande ;
7. Goomu eddaagu.

Kuulal 30 : Goomuuji ngenndi mballata Yiilirde ngenndiire siynude golle mum. Ardotoo goomu ngenndi kala ko kalfinaaɗo fannu mum.

Kuulal 31 : Cate

FƁPM ina waawi sosde cate e nder leydi hee kala, e tolno wuro, komin, mugaataa, walla wilaaya, fawaade e Doosɗe mum e sarɗiyeeji mum ndernderi, caggal nde tintini ɗum halfinaaɓe laamu jiimɓe nokku ɗo catal ngal sosetee ɗoo. Catal kala, e fawaade e ngonka mum, ina waawi sosde peŋɗe e goomuuji.

Catal waawi soseede ko nde dañi, ko famɗi fof, terɗe 50 (capanɗe joy) tergal.

Kuulal 32 : Yiilirde Catal :

Terɗe yiilirde catal ko :

1. Hooreejo;
2. Cukko hooreejo
3. Koolaaɗo kuuɓal
4. Kalfinaaɗo nehdi e jaŋde, e jaŋde mawɓe e heblo
5. Kalfinaaɗo pinal
6. Kalfinaaɗo eddaagu
7. Kalfinaaɗo kumpital e dallinaande
8. Kalfinaaɗo kaalis e ngalu

Yiilirde catal ina waawi lomtinde kala tergal yiilirde ndee nattungal heɓaade ko laatii. Kala tergal coɗangal e Yiilirde haa woni lebbi tati, ina foti laawɗineede.

Kuulal 33 : Goomuuji cate :

Goomuuji catal ko :

1. Goomu Nehdi e jaŋde e jaŋde mawɓe e heblo ;
2. Goomu pinal ;
3. Goomu kumpital e dallinaande ;
4. Goomu kaalis e ngalu ;
5. Goomu tiiɗtingol Tippudi e Njuɓɓudi ;

Damal V : Dañirɗe

Article 34 : Dañirɗe Fedde ndee ko:

1. Naatirɗe ;
2. Piye lewru ;
3. Pawe (baɗɗiiɗe);
4. Njeñtudi golle ;
5. Golle fedde waɗanta gollodiiɓe ;
6. Eɓaaɗe ƴellitaare ;
7. Dokke e balle ɗe ngaldaa e sarɗi.

DAMAL VI : BAYLUGOL e PUSGOL

Kuulal 35 : Ko Batu Kuuɓtodinngu tan waawi waylude ɗeeɗoo doosɗe.

Kuulal 36 : Waawi fusde FƁPM tan ko Batu Kuuɓtodinngu ɗo 2/3 cate coftuɗe fedde ndee, e jaɓgol 2/3 daaɗe tawaaɗe Batu Kuuɓtodinngu nguu.

So FƁPM fusaama, nde rokkata ngalu mayre ko fedde ngenndiire (walla dental ngenndiwal) nde jiidi faandaare e nde Batu Kuuɓtodinngu nguu suɓii.

Article 35 : Ina waɗɗii hooreejo Fedde ndee habrude njuɓɓudi laamu potndi habreede kala ko waylaa e doosɗe hee, nder lajal lebbi ɗiɗi caggal joɗnde huuɓodinnde.

Nuwaasoot ñalnde 29/12/2019

Batu Kuuɓtodinngu 7^ɓu