Suwoyraat : Koolol Almaddaagal

0
1621

Jaaroore Nulaaɗo Allah ɓurnaaɗo winndere. Yeɗeede ɓuri yiɗaneede. Caggal yettude Allah e juulde e nulaaɗo men ɓurnaaɗo winndere, en njettii, en mantii, kono en njaafniima halifaaɓe men aada, haa teeŋti e halifaaɓe men diine, nde ɓe newnani en, ɓe ɗowi, ɓe ɗofti, ɓe nduusi haa mbaaw-ɗen tawtoreede ngol koolol almaddaagal juɓɓinaangal ɗoo e Suwoyraat, laamorgo diiwaan Tiris Semmuur leydi Muritani, 

Jaaroore Nulaaɗo Allah ɓurnaaɗo winndere. Yeɗeede ɓuri yiɗaneede. Caggal yettude Allah e juulde e nulaaɗo men ɓurnaaɗo winndere, en njettii, en mantii, kono en njaafniima halifaaɓe men aada, haa teeŋti e halifaaɓe men diine, nde ɓe newnani en, ɓe ɗowi, ɓe ɗofti, ɓe nduusi haa mbaaw-ɗen tawtoreede ngol koolol almaddaagal juɓɓinaangal ɗoo e Suwoyraat, laamorgo diiwaan Tiris Semmuur leydi Muritani, 

tuggude e 28 noowammbar (jolal) haa 03 desaambar 2012 (bowte).

 

Diiwanuuji jonɗi nootitiima e ɗii jammaaji jaaroore nulaaɗo. Ina jeyaa e majji Attaar (ɗo koolol ngol waɗnoo cili ɗiɗi ɓennuɗi ɗii) Nuwaasoot (laamorgo leydi) Nuwaadibu daande maayo, Akjuuj nokku kaaƴe kaŋŋe, e Suwoyraat mbeelu haayre. Fulɓe Suwoyraat, Sooninkooɓe Sehilbaabi, Jolfuɓe Rooso, njeyaa ko e welnooɓe, kono wonaa waɗdeteeɓe kawgel.

Ngol woni koolol tataɓol juɓɓinangol e nder leydi men, kono en meeɗaa tawtoreede nde tawnoo en meeɗaa tintineede. Ɗum ɗeɓii wonannde en seeɗa bettere, nde tawnoo en leelii tinde e tintineede, kono nde Allah hoddiri tin-ɗen, cali-ɗen ɗaweede, hay sinno en njaɓii fuunteede, nde tawnoo leƴƴi men (fulɓe, sooninkooɓe, jolfuɓe) mbiyaa ko mbaawa waɗdude kawgel e leƴƴi capatooji ɗii, ellee kay en mbaawaa jaarde nulaaɗo tawi wonaa e ɗemngal Arab, walla en nganndaa mo.

En mbaawii famminnde ɓe wonnde nulaaɗo men ɓurnaaɗo winndere, addi ko potal, goonga kam e nuunɗal. Ndeke, so en pellitii mawninnde mo, e wuurtinnde mo, ko boni fof yo a taw eɗen ñemmbi e makko hay sinno ko jikku gooto. Jammaaji ɗii njahrii no fotiri, sabu gooto fof yiytiima heen hoyre mum, hay sinno tawii won jinnganaaɗo gila e idan, yimɓe ɓee nootiima sanne, Suwoyraat wuurtii sabu kala fannu jaaroore en nanii. Laaɓi hare no wayi wayde fof, ɓuri yah mi ɗaldii ma e Alla.

Caggal balɗe joy (5) kawgel, ko Suwoyraat nawi karaŋ oo. Ngol woni laabi tati deggondirɗi ko ndee nokkuure ina nawa oo karaŋ mo alaa gaño. Leñol men noon weltinii ɓiɗɓe fulɓe kaaɗtudi, sabu hono nii weeɓaani. Heddii ko yiylaade feere ngam mbaawen tawtoreede kooli jogorɗi arde. Ɗum noon naamndii ko darnde kam e yarlitaare. Kala ɗo ɓiɗɓe fulɓe mbaawi wuurde e les leydi Muritani, ina poti waɗtude hakkille e ɗii ñalɗi jaaroore nulaaɗo , mbele eɗen nootitoo e majji no fotiri, kollen ɓe fannu pinal kesal jaaroore nulaaɗo ɓurnaaɗo winndere, tawa yahdaani e senneeji, coorumbe, maa koɗli. Eɗen ñaagii banndiraaɓe fulɓe nde mbaɗata haɓɓere caloo ɗaweede sabu hay gooto ɓuraani en e nulaaɗo, hay gooto ɓuraani en e leydi hee, ko ɓiɗɓe leydi ndii fof poti waɗdude koolol ngol, mbele anngol waasa wonnde bannginteewol. Fulɓe noon mbiyi: «piɗɗee, piɗɗee, seerndataa lacciri e haako ».

En njettii almuɓɓe men dariiɓe jamma e ñalawma mbele fayndaare ndee ina yettoo, tawi en njejjitaani fedde men DEKAM (dental, kawral, musiɗal) e darnde mum en pattamlamiire, tawi en ngoppaani seernaaɓe men caggal, nde tawnoo ɓe ceeraano e ooñtude en haa jammaaji ɗii fof kuuɓi. Ina sikkaa koolol jaaroore nulaaɗo waɗtoyta ko Akjuuj e hitaande aroore ndee so welii geno. Ɓiɗɓe Fulɓe, darnde e gollal e jeese mon. Paamen lohre moƴƴaani, tiɗnaare no wayi kala ɓuri.

Haamiidu Bah kalfinaaɗo jaŋde F.Ɓ.P.M,
Catal suwoyraat