Hiirde ciftorgol Aamadu Saydu Kan (2)

0
565
pp.jpg

Hiirde ndee fuɗɗoyii ko waktuuji sappo e jeetati (W18) kikiiɗe, nde fuɗɗorii ko jaŋde Ɓuraana e daande Ceerno Aamadu Soh, tergal catal NDB. Rewi heen ko gardiiɗo goomu jeeyngal e juɓɓingol, hono musidɗo Sih Jibriil Aamel, ƴetti konngol ngam salminde yimɓe ɓee e haalande ɓe no njuɓɓudi hiirde ndee lelorii.

1-Udditirde hiirde ndee jaŋde Ɓuraana. 2-Konngol hoyreejo Catal fayde e joɗnde ndee. 

Hiirde ndee fuɗɗoyii ko waktuuji sappo e jeetati (W18) kikiiɗe, nde fuɗɗorii ko jaŋde Ɓuraana e daande Ceerno Aamadu Soh, tergal catal NDB. Rewi heen ko gardiiɗo goomu jeeyngal e juɓɓingol, hono musidɗo Sih Jibriil Aamel, ƴetti konngol ngam salminde yimɓe ɓee e haalande ɓe no njuɓɓudi hiirde ndee lelorii.

1-Udditirde hiirde ndee jaŋde Ɓuraana. 2-Konngol hoyreejo Catal fayde e joɗnde ndee. 

3-Konngol koolaaɗo kuuɓal catal, fayde e joɗnde ndee. 4-Jimol bismorgol won’dude e njalniika, ngol hebli ɗum goomu Ngatamaare catal NDB. 5-Yeewtere, nde tiitoonde mum woni : «Nguurndam Kan Aamadu Saydu ». 6-Ɓeydi yimɓe wuurdunooɓe e Kan Aamadu Saydu. 7-Jimol fedde Pinal Sukaaɓe Likseyba, nde tiitoonde mum woni : « Amadu Saydu Kan waɗii yeeweende ». 8-Konngol mbayniigu, uddirgol hiirde ndee.

Ko nii woni nde  musidɗo Aamadu Soh janngi Ɓuraana e daande mum welnde ndee  gasni, golle keddiiɗe ɗee kuccanaa. Hoyreejo catal Nuwaadibu, hono musidɗo men Bah Abdul Ajiiju ƴetti konngol ngam salminde yimɓe ɓee, e bismaade ɗum en e hiirde ndee, e yettude ɗum en e nootagol mum en e keewal. Nde o joofni konngol makko o rokkiti konngol Koolaaɗo kuuɓal catal ngal. Koolaaɗo Kuuɓal Catal Nuwaadibu hono musidɗo Caam Aadama Alasan ƴetti konngol e innde Fedde Ɓamtaare Pulaar e innde catal Nuwaadibu, kañum ne, salmini renndo ngoo, bismii ɗum, o yetti yimɓe ɓee kala sabu no ngardi e keewal nii, gila to silke too haa ɗoo e hiirde ndee, o haalani yimɓe ɓee hol ko woni muujibu catal Nuwaadibu yuɓɓini nguu ɗoo Ñalngu. Ko siftorde musiɗɗo mo ɓe nguurdunoo, ɓe ngollodinoo ko heewi to bannge ɓamtaare ɗemngal pulaar e kala fiyakuuji renndo, ɓe njiɗi teskinde e hakkillaaji yimɓe ɓee, darnde nde oo gorko daraninoo leñol ngol, nattii woodde hannde, kono fotaani yejjiteede haa bada. Kanko e wayɓe no hono makko, leñol ngol ina foti yoɓde ɗum en golle mum en, tawa ko waɗande ɗum en ñalɗi duwaawu e janngude Ɓuraana hono nii.

Caggal nde Koolaaɗo Kuuɓal joofni konngol mum,  goomu juɓɓingol rokkiti konngol ko musidɗo Limaan Sammba Jah ɗowoowo pinal e jaŋde catal ngal, jolni diɗɗal mum goomu Ngatamaare e dingiral ngal e wondude e nehdi e newaare, ina ñaantorii paɗɗungal jooɗngal, tawi ko sukaaɓe rewɓe e worɓe welɓe daaɗe. Ɓe njimi jimol belngol, jurminiingol jahdungol e gitaruuji belɗi, ngol tiitoonde mum woni : « Kan Aamadu Saydu », ngol Limaan Samba Jah wallifii, yo Alla yoɓ mo moƴƴere, ɓeydana mo himme, cellal e hattan. E nder jimol ngol ɓe kolli heen geɗe ŋarɗuɗe no feewi, sabu kamɓe yimooɓe ɓee, mo woni e maɓɓe kala ina jogii e junngo mum ŋaroyal oolal, ina wirni ɗum, tawi ndeke winndii e majje  ko alkule innde Kan Aamadu Saydu, jimtotooɗo yimre ndee, caggal nde ɓe njoofni jimol ngol laawol gadanol, o darii o mo noddira alkule ɗee gootal gootal haa innde ndee timmi, no ɗum feññiraa nii ina yooɗi ina feewi sanne.

Caggal jimol ngol, goomu nguu rewni heen ko njalniika, no tinndinoore tokosere, tiitoonde mum ko : « Fenaande jokkoore enɗam ɓuri goonga taƴoowo enɗam », waɗi fijo ngoo ko Alasan Sal, Yahyaa Jaako, Raamatullaay Sal e Ummul Khayri Njaay. Njalniika kaa ko gorko nawlirɗo rewɓe ɗiɗo ɓe mbeldaani, hol peeje fuunti tawi ko e dow fenaande suuɗaande o huutorii haa rewɓe ɓee mbeldi, e dow sikke, mo woni e maɓɓe kala sikkata kañum gorko oo ɓuri yiɗde, sabu won ko rokkaa ko goɗɗo oo rokkaaka, ndeen noon jam mo dañi oo,  yo reen ɗum hoto bonde.

Caggal goomu Ngatamaare, goomu juɓɓingol rokkiti konngol ko hoyreejo Catal hono musidɗo Bah Abdul Ajiiju. Musidɗo oo waɗi yeewtere e nguurndam Kan Aamadu Saydu , o tuggi ko gila hitaande nde o jibinaa haa ñalngu o rutti e joomiiko, nde o naati jaŋde e nokkuuji ɗo o janngi, haa nde o waɗti liggaade, e rentooji ɗo o liggii, nde o naati e Fedde Ɓamtaare Pulaar, hol darnde nde o darinoo e ɓamtude ɗemngal pulaar, hol ko o winndi e pulaar, hol no foti duuɓi o ardii catal ɓamtaare pulaar Nuwaadibu. Ciimtol ngol ina waɗi faayida no feewi, sabu e ɓe nganndondiri no feewi, waɗi ɗum ko ɓe ngollodiima ko heewi e nder ɓamtaare pulaar e haa e juɓɓule goɗɗe.

Caggal yeewtere ndee, gardiiɗo juɓɓingol rutti konngol ko e ɓeydooɓe e yeewtere ndee. No mbiyruno-ɗen, terɗe fedde ɓamtaare pulaar gollodinooɓe e Kan Aamadu Saydu e nder catal ngal e sahaaji jawtuɗi ina tawtoraa hiirde nde, eɗen limta heen  ko wayino musidɓe: Bah Aamadu, Bah Abdul Kadeer, Baal Abdullaay Buubu, Dukkuree Muhammadu, Ceerno Jibi Manngaan, Jallo Muusaa Mudeyya, Njaay Usmaan Ngeedi, Jallo Abdullaay, Sih Najiiru Hammee, Sal Aadama, Maamuudu Gise, ko to bannge worɓe. To bannge rewɓe, ina heen Lih Kummba Liidel, Aysata Kan gooto e suddiiɓe makko, Raamata Kan, ɓeeɗoo fof, gooto e mum en kala ƴettii konngol haalii hol no anndiri mo e hol ko anndiri mo, mo woni heen kala so haali cikkaa ko kañum ɓuri anndude Kan Aamadu Saydu, sabu ina jogii ko sifotoo e makko ko goɗɗo oon haalaani, Alla e yeewtere ndee welde e haalaaji ɗi moƴƴude e yurminaade, galle oo no wayi heewde yimɓe nii fof, sabu maɓɓe heɗtaade ko haaletee koo, e no ɗum wayi deeƴde nii,  cikkataa ko hay gooto alaa e nokku hee.

So ɗemɗe fof ɓamdii  mbiyii neɗɗo ko moƴƴo, neɗɗo oo ko moƴƴo ! Ndeke noon en puuraani kadi en kaalaani mehre, ko kaal-ɗen e Kan Aamadu Saydu, wonde ko o  moƴƴo koo fof ko goonga, ko ɗiin sifaaji o jogii. Yo Alla yoɓ mo toon to o woni too ndeen moƴƴere kaŋko e maayɓe juulɓe kala, aamiin.

Nde ɓeydooɓe ɓee njoofni konngi mumen, gardiiɗo juɓɓingol ruttini konngol ko e Fedde pinal Sukaaɓe Likseyba, ɓeen ngaddii ballal mum en baɗngal faayida e hiirde ndee, ɓe mbaɗii heen jimol belngol, jurminiingol tawi tiitoonde maggol ko : « Kan Aamadu Saydu waɗii yeeweende ».

Nde ɓee ɗoo njoofni jimol mumen belngol, ko ɗoo woni ɗo hoyreejo catal Nuwaadibu, ƴettiti konngol ngam yettude yimɓe arɓe ɓee fof e jaarde ɗumen e dow innde Fedde Ɓamtaare Pulaar, e Catal Nuwaadibu,  e  duwanaade ɓe balɗe juutɗe e nguurndam moƴƴam e cellal duumingal, haa mbaawen waɗde hono ɗii ñalɗi laabi keewɗi. O uddi ñalngu nguu e waktu 21 jamma, e dow weltaare, e weytaare  yimɓe ɓee kala.

E tonngol haala men, eɗen njetta banndiraaɓe e musidɓe Nuwaadibunaaɓe kala, rewɓe e worɓe, dañɓe arde e ɓe ndañaani arde kala, rennduɓe e FƁPM nguu kewu, haa mbaawi yuɓɓinde nguu ñalngu paayodinngu, naattungu e daartol Ɓamtaare Pulaar. … En ñaagiima Alla jeyɗo binnde kala OO, Joom baɗe e baawɗe, yo O yoɓ ɓe moƴƴere duumiinde ga aduna to e to laakara. Njettoor men keeriiɗo fayde e terɗe catal Nuwaadibu FƁPM sabu darnde mumen, pellital mumen, yarlitaare mumen e heɓaare mumen, haa teeŋti kadi e Goomu Ngatamaare e gardagol Ceerno Liimaan Sammba  Jah « Ɓiɗngel Leydi », dariiɓe jamma e ñalawma haa yuɓɓini kewu nguu Ñalngu.

Caam Aadama Alasan, Koolaaɗo Kuuɓal  Catal Nuwaadibu.

Ñalnde ciftorgol Aamadu Saydu Kan

WOSTONDIR E
Winndannde yeesoAduna mbo naange woɗeewe !
Winndannde caggalMisra hannde …