Baylugol yiilirde catal Kayhayɗi

    0
    830
    kaedi.jpg

    Ñalnde 14/02/2016, catal F.Ɓ.P.M. to Kayhayɗi waɗii batu kuuɓtodinngu. Ginol golle batu nguu fawii ko toɓɓe ɗiɗi : ciimtol golle catal e suɓaade yiilirde hesere. Tawtoraaɓe ɓee gooto fof hollirii hoore mum, hollirii weltaare mum, ɓe njaarii hooreejo Sammba Gata Bah e golle mum tiiɗɗe ɗe o gollanii ɗemngal Pulaar.

    Ñalnde 14/02/2016, catal F.Ɓ.P.M. to Kayhayɗi waɗii batu kuuɓtodinngu. Ginol golle batu nguu fawii ko toɓɓe ɗiɗi : ciimtol golle catal e suɓaade yiilirde hesere. Tawtoraaɓe ɓee gooto fof hollirii hoore mum, hollirii weltaare mum, ɓe njaarii hooreejo Sammba Gata Bah e golle mum tiiɗɗe ɗe o gollanii ɗemngal Pulaar.

    Musiɗɗo Sammba Gata Bah waɗii ciimtol golle catal ngal gollii e ɗiiɗoo duuɓi, o haalii jokkondiral catal e pelle ɗe ngonaa laamuyankooje, ko wayi no Dulos, FLM e PRAD. Ina wayi no ɗeeɗoo pelle mballitii catal Kayhayɗi no feewi. Duɗe ngudditaama, kaɓirɗe ndokkaama, heblooji mbaɗaama.

    O haalii yeewtere Mammadu Sammba joop lollirɗo Murtuɗo, jeewte duɗal Gurel Saŋe jeewte nayi mbaɗaama, yeewtere waɗii to duɗal Arifunnda.Musiɗɗo Sammba Gata habrii ngalu catal ngal, o haali ko naati, o haali ko yalti. Ciimtol ngol waɗii faayiida, tawtoraaɓe ɓee paamii wonnde yiilirde yaltunde ndee e denndaangal terɗe catal ngal ngolliima no feewi, tawi ko yarlitaare mawnde.

    Ina wayi no nguuɗoo goomu suɓaama ngam toɗɗaade yiilirde hesere ɓeen ngoni :

    – Kan Muhammed lamiin
    – Aamadu Lih
    – Sih Mammadu Baaba
    – Bah Muhammadu Aadama
    – Njaay Jeynaba Kaaliidu

    Caggal nde ɓe ngarti, ɓe kollitii batu nguu suɓngo ndeeɗoo yiilirde

    1. Hooreejo       Teddungal : Sammba Gata Bah
    2. Hooreejo catal : Usmaan Ñaan
    3. Cukko Hooreejo : Aamadu Lih
    4. Koolaaɗo Kuuɓal : Gumaalo Umaar Soh
    5. Kalfinaaɗo Pinal : Aamadu Tijjaani Jeew
    6. Kalfinaaɗo Jaŋde : Ceerno Ñaan
    7. Kalfinaaɗo Kumpital e Jokkonndiral : Bah Muhammadu Aadama
    8. Kalfinaaɗo Juɓɓingol : Aamadu Demmba Koorkel Soh
    9. Kalfinaaɗo Ngalu : Muhammed Baaba Sih

    Caggal ɗuum batu nguu jaɓii ngooɗoo suɓngo e kuuɓal, e ko fayi arde suɓngo ardiiɓe goomuuji keeriiɗi ina poti waɗeede.

    Wasiyaaji paayondinɗi kaalaama, musiɗɗo Sammba Gata waɗaama hooreejo teddungal, batu nguu hawrii e darnde makko e softeende makko e golle tiiɗɗe ɗe o gollanii fulɓe e ɗemngal Pulaar, sikke alaa wasiyaaji makko, humpito makko, kanko e terɗe yiilirde yaltunde maa naftu yiilirde toɗɗaande ndee no feewi. Yiilirde yaltunde ndee jaaraama no feewi e golle maɓɓe e yarlitaare maɓɓe, ko Alla waawi yoɓde, yo Alla resan ɓe ko moƴƴi.

    Kabaaru goɗɗo : Ɓeto ina foti waɗeede alet 21/02/2016. Ngooɗoo ɓeto nawori ko almuɓɓe ɗeeɗoo duɗe : Duɗal Tulde, Duɗal Gurel Saŋe, Duɗal Ceerno Aadama Jah, Duɗal Beelinaaɓe, Duɗal Arifunnda, Duɗal Giray Rewo, Duɗal Jowol. Ɓeto ngoo foti waɗde ko ñalnde Alet 21 feebariyee e denndaangal duɗe, kala almuɓɓe dañɓe kawgel maa keble balɗe, caggal ɗum ndokkee seedanteeje. Yuɓɓinta ɓeto ngoo ko catal Kayhayɗi e ballondiral ONG/ESE.

    Wasiyaaji : ina moƴƴi yimɓe ndaranoo ɗemngal pulaar, nde tawnoo so ɗemngal wuurii leñol wuurat, so ɗemngal nuskii leñol nuskay. Ko jaŋde wuurnata ɗemngal tigi rigi, ɗum noon ndarano-ɗen jaŋde tigi-rigi, tee ina heewi nafoore, ndarano-ɗen njinnganen jaaynde men Fooyre Ɓamtaare, ndee jaaynde ina waɗi ganndal, ina waɗi ñamri, tee coggu nguu ina newii. Ina haani kala wuro e nder Fuuta jogoo catal Fedde Ɓamtaare Pulaar, yarlitaare tan waawi ƴellitde en, gooto e men kala ina foti addude ballal mum mbele laana kaa ina joofa.