Laam Tooro Sidiki Sal e Baydi Kacce Paam e Abel Sander … (1)

2
1313
FuutaTooro.jpeg

 

Laam Tooro Sidiki Sal laamiima Diiwaan Tooro duuɓi joy, tuggi hitaande 1882 haa hitaande 1887. Koloñaal en mbari mo ko Ñalnde 10 settaamburu 1890, e nder wuro Podoor, caggal nde Baydi Kacce Paam felli kumaandaŋ Serkal Podoor, hono AbelSanndee. Aguyaaji ndillii ! Aguyaaji ndillii ! Aguyaaji ndillii, sagataaɓe ngummee !

 

Laam Tooro Sidiki Sal laamiima Diiwaan Tooro duuɓi joy, tuggi hitaande 1882 haa hitaande 1887. Koloñaal en mbari mo ko Ñalnde 10 settaamburu 1890, e nder wuro Podoor, caggal nde Baydi Kacce Paam felli kumaandaŋ Serkal Podoor, hono AbelSanndee. Aguyaaji ndillii ! Aguyaaji ndillii ! Aguyaaji ndillii, sagataaɓe ngummee !

Baydi Kacce Paam ne jibinaa ko e hitaande 1864, e nder wuro Giyaa, sara Podoor. Ñalnde 2 settaamburu 1890, e nder wuro Haayre Laaw, ngam salaade kalifaandi tuubakiri, e momtude ƴattoore, Baydi Kacce Paam ƴefti fetel mum … kure ndampi, conndi eelni… Abel Sanndee, koloñaal oo yani, siɓaani taaɓal. Ñalnde heen, cuurki woni cuuraay tooñaaɓe !

Koloñaal en mbari Baydi Kacce Paam ko Ñalnde 10 settaamburu 1890, e hakkunde dingiral wuro Podoor (Gasba).

Hol ko saabii ɗuum ? Hol ngonka Diiwaan Tooro e oon sahaa ?

Ngonka Tooro ko adii hitaande 1890

E nder ɗiiɗoo duuɓi, hono 1885 haa 1890, Diiwaan Tooro wonnoo ko iiñcere mawnde.

Tuubakooɓe keɓtii Waalo Barak, ngoni ko e raaŋande Fuuta Tooro, mbele ina njettoyoo toon e to maayo Niijeer (maayo Joliba). E nder Tooro, anniya maɓɓe ko seerndude yimɓe ɓe, e feccude Diiwaan oo haa semmbe mum ustoo. Kono yimɓe heewɓe caliima lelnande ɓe daaɗe. Kono ittataa kadi, woon jaɓɓe ɗoftaade ɓe. Ko ɗuum noon jibini iiñcere nde. Tuubaako gardinooɗo serkal Podoor oo horii tamde diiwaan oo fof e juuɗe mum, sabu baŋ-yoo-baŋ ko piyanɗe, e kure, e conndi, ina kuccinee e tuubakooɓe ɓee, gila e Tooro haa e diiwanuuji saraaji mum. Ko ɗuum tagi oon tuubaako egginaa ɗoon, tuubaako goɗɗo ganndiraaɗo Kumaandaŋ Abel Sanndee addaa ɗoon, lomtii moe nder wuro Podoor, e nder hitaande 1890.

Holi oo Abel Sanndee ? Hol ko o addiraa e diiwaan Tooro haa arti e wuro Podoor ?

Kumaandaŋ Abel Sanndee

Abel Sanndee, hade mum fekteede Podoor, tawi ko ɓooyii e nder leydi Senegaal. O wuurii heen fotde duuɓi sappo e ɗiɗi : o woniino kalfinaaɗo geɗe politik to Ndar, laamorgo leydi ndi ; o woniino kumaandaŋ seerkal Luga ; o woniino kumaandaŋ seerkal Tiwaawoon. Ko ɗoon o ittaa, o nawaa Podoor, e nder lewru suliyee 1890.

O addiraa Podoor ko sabu makko ɓooyde e nder Senegaal, e sabu makko anndude jikkuuji leƴƴi ɗii fof, ko sabu makko waawde taƴde enɗam, e waawde seerndude leƴƴi ɗii, e ko nanndi heen.

Abel Sanndee e Peccugol Tooro

Abel Sanndee, nde yettii tan, ummanii ko feccitaade Tooro. O huutoriima humpito makko e leƴƴi ɗii, haa o dañi fuuntude woon heen yimɓe, o soodi woon heen kadi. O firti njuɓɓudi Tooro ngaadoranoondi ndi : o liɓi laamu Laam Tooro Sidiki Sal, e dow tuugnaade e ko mo o lomtii oo gollunoo. Wuro fof, arɗo mum toɗɗaa, tawa ina ɗoftoo laamu tuubakooɓe (yeru Arɗo Mbantu, Arɗo Daakaa, ekon).

Kono gure keewɗe, hono Gede, e Njum, e Giyaa, caliima ngool peccugol, ɗe caliima lelnande tuubakooɓe daaɗe. Ina jeyaa e ardiiɓe ɗeeɗoo gure : Laam Tooro Sidiki Sal, eBaydi Kacce Paam, e saɗtidiiɓe mum en, e hoohooɓe Tooro heewɓe.

Nde tuubakooɓe njandini laamu Laam Tooro Sidiki Sal nde, ɓe lammini ko Siidi Abdul Jibi (ɓesngu Hammadi Ngay, lomlomtondirtunooɓe e ɓesngu Decce).

Nde ɗum waɗaa nde, biyeteeɗo Mammadu Yero Sal, hono pooɗondirtunooɗo lefol eLaam Tooro Sidiki Sal, wonti kaɓtotooɗo tuubakooɓe, kadi o yiytondiri e Laam Tooro Sidiki Sal, e Baydi Kacce, e Abdul Siidi Bah, e Aali Siidi Bah, e ngenndiyankooɓe woɗɓe salinooɓe kalfaandi tuubakooɓe.

E oon sahaa, Abel Sanndee ne, ina jokki e siynude feere mum, e feccude Tooro. O seeraani e yuɓɓinde joɗle (dente, batuuji) ɗe limotaako, dente denndinooje yoga ehoohooɓe Tooro. E nder heen jonɗde fof, ko jeeyngal tuubakooɓe tan o waɗata. O hollitii heen miijo tuubakooɓe waɗtude Tooro fof pale-pale, tawa falnde heen fof ko arɗo mo o toɗɗii tan laamotoo ɗum.

Etee Tuubakooɓe ɓee ceeraani e renndinde Tooro e diiwaanuuji Fuuta keddiiɗi ɗii (yeru hakkunde Tooro e Halayɓe, ekon).

Caggal nde Abel Sanndee joofni siynude feere mum (hono feccude Tooro e taƴde enɗam) o ummanii ko feere woɗnde, hono tafde konu ngam falaade, e nder Fuuta Tooro, kala ɓiy leydi ndii, kala ngenndiyanke caliiɗo lelnande tuubakooɓe daande, haa arti e Abdul Bookara Kan mo Daabiya. E oon sahaa noon, Abel Sanndee e wallidiiɓe mum (fuutankooɓe) ceeraano e waɗde jeeyngal mawngal mbele diiwaanuuji hirnaange Fuuta fof ene caloo nootitaade e Abdul Bookara.

Nii woni, e maayirde lewru ut 1890, Abel Sanndee tafi konu mum, o mooɓi fotde yimɓe teemedde nayo (400), ittaaɓe e yoga e gure Fuuta, e gardagol Arɗo Gede, hono Aali Buubu. O tiindii fuɗnaange, feewde wuro Haayre Laaw. Ina jeyaa e yimɓe mooɓaaɓe ɓee, Laam Tooro Sidiki Sal, e Baydi Kacce Paam. Tuubakooɓe ina ngaadorinoo, so ɓe liɓii laamɗo, ɓe mbaawnii ɗum naatde e konu maɓɓe, ɓe mbaɗata ɗum e nder konu maɓɓe ko gardiiɗo, hono "ofisiyee" tuubakooɓe. Kono ɗo, ɓe luulndiima aadaaji maɓɓe to bannge Laam Tooro Sidiki Sal, sabu ɓe mbaɗi mo tan ko soldaat meho, mo alaa hay «garaad» gooto, maa soldaat mo «kalaas» ɗiɗaɓo (soldat de 2e classe). Nii woni, e maayirɗe ut 1890, Abel Sanndee tafi konu mum, ina heen yimɓe 400, o tiindii fuɗnaange, feewde Haayre Law.

Maayde Abdel Sanndee

Ñalawma 2 settaamburu 1890, tawi ko eɓe ngoni e nder wuro Haayre Laaw. Kono gila eɓe ngoni e laawol feewde Haayre Laaw, haa ɓe njettii e wuro ngoo, Baydi Kacceseeraaani e waɗde jeeyngal, ina wiya yimɓe ɓee yo calo wallude Abel Sanndee, omo wiya ɓe hoto ɓe lelnan tuubakooɓe daaɗe, omo wasiyoo yimɓe ɓee fof yo calo fellude Abdul Bookar e saɗtidiiɓe mum, omo wiya yo ɓe mballe ɓuri yo ɓe pelle. Baydi Kacceseeraano kadi e wiyde yimɓe ɓee wonde warde tuubaako jeyaa ko fellande diine, etee kala barɗo tuubaako ko aljanna fayi.

Jeeyngal Baydi Kacce yaajii no feewi, waɗii dillere haa ɗum yettinoyaa Abel Sanndee to lelinoo e nder suudu. Abel Sanndee wiyi yo noddanoye Baydi Kacce. Baydinoddoyaa, ari. Elimaan Abuu wonnoo nantinoowo (piroowo).

Nde Baydi Kacce naamnanoo ko ɗum woni, o rewi ɗo o rewatnoo ñalnde fof. AbelSanndee wiyi mo, maa ɓoor comci makko soldaat, waɗta mo doondotooɗo kaake, etowoowo ɗum, kanko Abel Sanndee, e ko nanndi heen. Hono no naane e jooni, BaydiKacce diftii fetel mum, toɓɓi Abel Sanndee, felli ɗum, wari ɗum, sabu salaade yawaare. Ɗum waɗnoo ko ñalnde 2 settaamburu 1890, e nder wuro Haayre Laaw, ender leegal Barooɓe, tawi toɓo ina toɓa.

Caggal ɗum, Baydi Kacce yalti suudu ndu, e nder toɓo, ene tiindii Daakaa. Nde o yalti nde, hay gooto rewaani e makko, ko ɗum tagi o majjiri yimɓe ɓe.

Baydi Kacce yahi, mooloyii to Arɗo Daakaa, hono Sammba Baano Bah. Yimɓe rewnooɓe e makko njiilii mo haa tampi, korii yiytude mo. Nde ɓooynoo, woodi haaltuɓe o woni ko Daakaa. Wallidiiɓe tuubakooɓe ɓee mbiyi yo Arɗo oo jaggu Baydi, nawa mo to tuubakooɓe ɓee. O salii ko juuti, kono nde ɓooynoo, o jaɓi miijo maɓɓe ngoo. O waɗdi Baydi e dawooɓe, o wiyi ɓe, so Baydi ɗaaniima tan, yo ɓe tonngu mo, walla ɓe mbara mo.

Nde ɓe njettinoo, ɓe mbaɗi ko o wiynoo ɓe. Caggal ɗum ɓe njahi noddoyde mo. Arɗo Daakaa ari, ina wondi e Arɗo Mbantu. Nde ɓe njettinoo ɗo Baydi tonngaa ɗo, nde Baydi Kacce yiynoo Arɗo Daakaa tan, wiyi mo :

"Ɗum wonaa jamfiiɗo koɗo mum ?" Arɗo Daakaa jaabii mo : "Ɗum wonaa koɗo jamfiiɗo laamɗo mum?"

Arɗo Daakaa e Arɗo Mbantu ƴefti Baydi Kacce, ndokkoyi mo Tuubakooɓe. E oon sahaa, Baydi Kacce ina yahra duuɓi noogaas e jeegom (26). Ñalnde Baydi Kacceaddaa Podoor, ɗum hawri ko e jettagol e wuro Podoor goomu horooɓe e ñaawooɓe ngu "Guferneer Ndar toɗɗinoo ngam humpitaade no Abel Sanndee wardaa, e holi warɓe mo. Ina jeyanoo e goomu he: Obri Lekonte (o meeɗiino wonde kumaandaŋ seerkal Podoor), e kapiteen Pino.     

Aamadu Umaar Jah

WOSTONDIR E
Winndannde yeesoNguurndam haa cay ?
Winndannde caggalFiyaaku tagofeere Maars

2 JOWE

  1. Taal aamadu

     

    Par koɗo, le sam, 02/26/2011 – 20:57.

    janfa moƴƴaani alaa fof ko tuubakooɓe ɓee pooldi en so wonaa jafaaji hakkunde men kono tan kam ɓe nganndii leñol fulɓe ngol wonaa huunde nde nganndu ɗaa ekala nokkuɗo fof tan waɗa e hunuko alaa e ngol haaɗi rokk walla mbiyaa e ngol haaɗi rokk

  2. hol ko fadaa

     

    Par koɗo, le lun, 02/28/2011 – 22:51.

    bibbe fulbe kay mbaasaani welbe faarnoraade e welbe gneetinde.enen bibbe fulbe ndoroden no bee adiibe ndarorino ni haa calanii legnol bureede e faddeede .hay so boornungal ena wayloo haa nannden e jibinaabe harlem nih woto mbaasen haalde fulfulde men sabu ko buum woni faaro legnol ko ndeen nduttaten bee jaambareebe teddungal.Demngal noon so majji legnol majji.Ko bemngal woni jaalal legnol.

Comments are closed.