Joɗnde 20siire Dental Afrik : Diskuur Jookunndaa Tarawore
Caggal bismaango e calminaali, o idii ko yettude leydi Ecopi sabu jaɓɓungal mawngal jaɓɓii ɓe ngal, o duwanni ɓe sabu sankaare Meles Senawi cankiiɗo ñalnde 21 ut 2012, ‘’mo golle mum njangtoytee janngo’’. O yetti ɓe o inniri «heedanooɓe Mali», hono Doktoor Yayi Boni gardiiɗo batu hooreeɓe leyɗe, Alasan Watara gardiiɗo CEDEAO, Belees Kompaawore e Jonatan Godluk maslooɓe kiris Mali e Isufu e Idris Debi e Makki Sal.
21 feebariyee, ñalngu ɗemngal muuynangal

Eɗen ciftina tan, gila 1999, UNESCO felliti, nde 21 feebariyee arti fof, siftorde ɗemɗe muuynaaɗe e semmbinnde ɗum en. So en mbiyii ɗemɗe muuynaaɗe noon, en kaalii ɗemɗe winndere ndee kala, sibu ɗemngal kala won muuynuɓe ɗum. Kono, foti ɓurde teskeede e feere UNESCO ndee, ko yiɗde hollitde yimɓe, wonde ɓural moni e mum en kala, ko huutoraade, gooto fof, ɗemngal mum ngal muuyni, sibu ko heen tan waawi reende neɗɗaagu mum, tee ko kañum ɓuri newanaade ɗum ngam marde gannde.
«Cukalel laaɓa juuɗe ñaamdata ko e mawɓe» (1)

«Cukalel laaɓa juuɗe ñaamdata ko e mawɓe». Heewnoo wiyeede noon, ko cukalon nehikon no feewi, njuumtukon. Ndeke, eɗen mbaawi innirde noon sukaaɓe ɗiɗo, ɓe mbiyaaka «so mawnii maa nattu», waɗɓe geɗe teskinɗe no feewi e hitaande 2012 ndee, sibu ko yiytuɓe huunde heddotoonde e defte, daartoyteende e defte ganndal, ɓeen sukaaɓe wiyeteeɓe wageeɓe.
Moƴƴere yoɓretee ko bonannde
Oon sahaa gooto mo peeje cakkittee ngam yaltinde leydi ndii kiris, laamu Asiis ina ɗaɓɓiri sosiyateeji tati jula mawɗo biyeteeɗo Buamatu (joom opitaal gite oo) nde njoɓata fotde miliyaaruuji 4 ugiyya. Ko ɓuri heewde e yimɓe mbiyi wonde « hay gooto meeɗaa yiyde ko wayi nii », tee ina cikkitii laamu nguu (walla Asiis e hoore mum) yiɗde bonnande Buamatu.
Feere Masawuud : Muritani tawo!
Ñalnde 11 feebariyee 2013, Masawuud wul Bulkayri hollitii miijo sakkiti ngam wallitde leydi ndii yaltude e kiris politik wuuri hannde oo. Ceŋɗe politik leydi ndii kala tawtoraama kewu ngu to Galle Mooɓondire, gila e CAD, haa e COD, haa e UPR e yahdiiɓe mum, e pelle renndo e hoohooɓe teelɗuɓe.
Likseyba : Jamma Seek Tijjaan
Jamma Seek Tijjaan to Likseyba Gorgol. Jamma altine 31/12/2012, ina hawri e jamma 17 ina jofi 18 lewru men dewo haaraan, fergo nulaaɗo (mo jam e kisal ngoni e mum oo) ina yahra e 1434, yuɓɓinaama to Likseyba, teeŋti noon to galle Seek Tijjaan e nder galle Al Hajji Umar Deh, jom konngi kaŋŋe lollinanooɗi e Fooyre Ɓamtaare e tonngooɗe mum ɓennuɗe ɗee.
Falnde Magaama : Nguurndam jaŋde

Ballal laamu to bannge nguura, tuuse e kaalis e leƴƴi nguura addaama, moni kala heɓii heen feccere mum. Paabi njeeygu nguura caɓorɗo yoɓi-heɓa ina kuɓtodini leydi ndii fof. Kono ɗum fof e wayde noon, to bannge jaŋde, sukaaɓe ina heewi lohre jibinnde caɗeele keewɗe.
Ñawu jofe ina gasna jawdi

E maayirɗe hitaande 2011 wonnoo ngoƴa fulɓe aynooɓe ko toɓaani ilaani, durngo jawdi alaa, nguura yimɓe weeɓaani ; ɗo dogee waɗii, ɗo fayaa ina woɗɗi, sibu ko maa keeri leyɗe taccee, hono Mali maa Senegaal. E maayirɗe hitaande 2012, ko ngoƴa ñawbuuli jawdi, na’i e ndammiri soklini fulɓe e hoɗdiiɓe mum en fof.



