Koɗki Muritani (1)

0
431

Daartol ko fannu ganndal jaŋtotooɗo dille jawtuɗe,  sifoo nguurndam,  goowaaɗi e gañaaɗi,  donaaɗi e jiggaaɗi yimɓe ɓennuɓe,  ngonka laamaaɓe e laamiiɓe,  jotondiral maɓɓe e jotondiral maɓɓe e yimɓe heediiɓe kam e laamaaɗi keediiɗi.  So en njiɗii jaŋtaade daartol Fuuta Tooro e yonta almamaagal,  en njaltintu kaɓirɗe e kuutorɗe Sileymaani Baal haa waawi yandinde satigaagal, kolliren holi Sileymaani Baal ; cifo-ɗen no nguurndam fuutankooɓe woorunoo oon yonta,  no ɓe njiyrunoo lefol satigeeɓe e no ɓe njaɓɓorii dillere Sileymaani Baal (kitaale 1771 haa 1776) ; 

kabren hay golle e gollorɗe maɓɓe,  koltu maɓɓe ; no ɓe laamoranoo e hol kubbe ɓe njoɓatnoo maa ɓe njoɓetenoo. . .  kolliten jotondiral maɓɓe e lamaaɗi keediiɗi hono Waalo Barak,  e Ngalam,  e olof,  e Kajoor,  Tararsa,  Barakna,  ee Ɓunndu,  Fuuta Jalloŋ . . .  ekn.  Keew-ɗen wiyde yimɓe wuurnooɓe ko adii yonta men ko «mawɓe adiiɓe».  Won e «mawɓe adiiɓe» ko iwdi mum en tan nganndi ɗum en,  won heen ko diiwaan fof maa leydi fof innitirtoo ɗum en,  won heen kadi ina nganndaa e aduna hee fof ; fawii ko e no ɓe ngollirinoo e yonta maɓɓe,  gollal potngal reweede maa potngal riiwteede.

Ndeke daartiyankaagal ko gollal caɗtungal,  mettungal.  Daartol ina waawi yaltinde ko manata maa ko ñiŋata neɗɗo,  maa leñol.  Kono ɓayri «dawde bonngol welaani kono ina weemtina»,  daartol ina walla yontannde moƴƴitinde nguurndam mum.  «Ɓuri majjude ko majjuɗo mo anndaa ko majjuɗo» ko konngol Pr Sek Maam Njaak.  Mbaɗten heen mo anndaa iwdi mum,  kumaaɗo e hanki mum.  Ɗum tagi nafoore daartol arwaniire ko haɓaade majjere,  refti heenko anndinde en hanki men,  faamna en yoga e kereƴaaji men hannde,  walla en feewnitanaade janngo men.  Daartol ko tinndinoore yankinaare holloore ballal ɓesnguuji e leñƴi keewɗi goɗɗi ngaddi e pinal leñol toɗɗangol.  Binndoowo daartol foti wonde ko jankiniiɗo joɓoowo diminna ; o annda,  kadi o anndina so leñol makko teelno bannge mum ƴellittaako.  Daartol ina hollira ƴellito kala leñol yaadata ko e ngo leñƴi cawndiiɗi koddaaɗi,  kuutondiral hakkunde majji.  Ngal kuutondiral fawii tan ko e ngoƴa haɓɓondirooɓe haa njumtina won ndeen fayndaare.  Ko ɗuum woni firo maalde jolnoonde hakkunde Hassanen e Satigeeɓe e Baraken nder teeminannde XVII[1] ,  hakkunde Ndate Yalla eJommbot Mbooc e Muhamed el Habib haa wontoyi dewgal,  hakkunde Abdul Bookara Kan e Bakkaar wul Suweyd Ahmed e Aali Buri Njaay,  ekn.  Ndeke daartol ko tinndinoore mbaydi koddigal leñƴi e yimɓe.

 Miijooji e diineeji kewɗi ngoodii ko adii hannde.  Renndo fof e miijanteendi[2] mum . . .  Miijanteendi ɓuroori dowlude fawii ko e lannda[3] ɓurka dowlude,  yuɓɓo jiyduɓe ngoƴa njiimi njeñu.  Ndeke duko miijooji fotaani wonde waawnere ; ko paamondiral e mo woni kala rimɗande hoore mum e miijanteendi mum e diine mum.  Heddoo kollondiral e pompondiral dalillaaji haa wooda heen baawtiiɗi keddiiɗi ɗi.  Ndeke noddi ko kormondiral hakkunde yimɓe hodduɓe nder nokku gooto.  Daartiyanke maa wona neɗɗo nuunɗuɗo,  jaŋtoo kala ko yiyi e daartol,  hay so welaani leydi mum maa leñol mum,  maa neɗɗo keriiɗo.  Goonga fotaani suuɗeede e daartol hay so welaani.  Ko fotde men mawninde ngenndiyankooɓe men hono Abdul Bookara,  hono Bakkaar wul Suwed Ahmed e Siidi wul Mullaay Seyni,  hono Sileymaani Baal e Malamin Darame e Ndate Yalla.  Kono kadi waɗii ɓiyɓe leydi ndi e leñol ngol njanfii ngenndiyankooɓe,  ɗo ɓiyɓe leydi ndi keedani añɓe ɓesngu.  Ɓee ne ko fotɓe suuɗteede haa ngannden yoolɓe jeytaare[4] men. Ɗee geɗe fof kollii en nafoore daartol.  Ɗum noon daartol e daarol e tinndol ngonaa gootum.  Daarol jaŋtotoo ko dille jawtuɗe,  kono e ko ɓuri heewde daaroowo jinngantu leñol daaranta ngol,  ɓurna ngol nuska leñƴi keddiiɗi.  Daarol heewi kadi tan ko yiyrude leñol fof laamɗo mum e won oon yonta.  Laamɗo noon waɗataa daartol ko daartol waɗata laamɗo.  Waɗata daartol ɓesngu ko lanndaaji tammbiiɗi njeñu renndo e yonta toɗɗaaɗo.  Kono sikke alaa daartiyankooɓe men ina poti huutoraade sanne daari e tinndi ngati ɗi njeyaa ko e duttorɗe jaŋtaaɗe daartol.  Yoga e duttorɗe daartol men ngonaa binndaaɗe.  Kono alaa-e-sago maa daartiyanke waawa seɗde hakkunde goonga e fenaande wonnde e daarol.  Tinndol kam firii hoore mum : ko ko tinndata,  ko ko tinndinta won ɗeen geɗe.  Tinndol ko yeewtere tinndinoore ko moƴƴi,  reentinoore ko boni,  loowoonde jikku moƴƴo,  hulɓinoore . . .  ekn.  Tinndol ko fannu nehdi hakkille cukayel nder renndo men.

Tinndol ɓuri ɓadtaade ko coñce,  yoga e majje njiyretee nder renndo men ko e tinndol[5].  Ndeke,  etaade hannde daartude koɗki Muritani ko gollal caɗtungal,  naamndingal wiɗto e njiylaw.  Katantaagal ɓiyɓe Muritani gondungal e nuunɗal,  tuugingal e pinal ƴellitowal ngootaagu men,  ko ngal katantaagal tan waawi mahtaade daarftol men.  Ngootaagu noddi ko ngootaagu leñƴi tafɗi Muritani haa woni ko woni koo.  Ɗii leñƴi ngoni koɗɗi hannde e Muritani.  Leñol heen kala ina jogii ko heerorii gila e daartol mum haa e ngenndi mum,  ɗi ndentoyi woni daartol Muritani fofhannde.  Daartol leñol aarabeeɓe (safalɓe) tan,  maa daartol soninkooɓe tan,  maa daartol jolfuɓe tan,  maa daartol fulɓe (haalpulaaren) tan,  maa daartol Mandinkooɓe tan wonaa daartol Nuritani fof.  Nde daartol leydi Muritani timmata ko maa leñƴi koɗɗi e Muritani ɗ

[1] teeminannde = teeminannde; woni yonta timmuɗo duuɓi teemedere (100 hitaande).

 miijanteendi : denndaangal miijooji ɓurɗi doolnude e sahaa e faru toɗɗaaɗo ; woni e ɗemngal farayse «idéologie».

[3] lannda : denndaangal yimɓe rennduɓe caɗeele e kereƴaaji,  jiyduɓe ɗo keedi to banngal renndo; woni e ɗemngal farayse « classe social »e.

[4]jeytaare : woni nde leydi heɓi hoore mum (indépendance).

[5] coñce : woni denndaangal geɗe kollitooje karallaagal cañu haala ndoondiika firo seniingo ( woni farayse littérature).

[6] . ndenndaandi: : leydi ndi «laamiiɗo» mum woni hooreejo cuɓaaɗo hakkunde heewɓe;woni e farayse «républiŋue».

[7] . fiiltiingo :maayo geej fiiltiingo duunde Ñiiɓirde (continent). Woni e farayse «océan».

[8] Ɗum ina tawee e deftere G. D. Vueuillemin tiitoonde «Histoire de la Mauritanie» ƴeewee e hello 6 .

[9] – Ɗun ina yiytoo e defte R.  Cornevin e G. D. Vueillemin,  haa teeŋti e deftere Ch. Toupet «La Mauritanie» (ɓoir bibliographie).

[10] – Woni yonta timmuɗo duuɓi ujunere (1000 hitaande).ii kala ngaddee.

 

 

 

 

 

Aamadu Malal GEY

 

 

 

 

05 Feebiriyee 1986